I trust you all the same,
I don't know why...
Mul oli täna...
Rõvedalt-rõvedalt töörohke päev.
10 kirja pandud aja sees suutsime vastu võtta
15 patsienti.
Me teeme mingeid rekordeid seal vist :D
Ja õhtul ootamatu juuksuriskäik,
Millega ma ülirahule jäin
Hoolimata hingematvast hinnast.
No pesu ja lõikus kokku 282 krooni????
Kammoon...
Ma suutsin oma šokki varjata,
Aga ega see kerge olnud.
Teine šokk oli paar tundi hiljem,
Kui mulle konkreetselt peateel küljelt sisse pidi sõidetama.
No detsimeetrite mäng, ma ütleks.
Oleks kaotanud oma jalad ja ribid ja auto.
No ma ei saa aru, mis...
Ühesõnaga, selline poolšokk oli,
Kuna ma eriliselt kergesti lähen endast välja.
Terve õhtu ei suutnud käsi-jalgu paigal hoida,
Lihtsalt sundliigutused, et stressi maandada :D
Ma vist ajasin kõigil suht hinge täis oma imeliku käitumisega.
Ja ma saan aru küll, et midagi ei juhtunud ja nii...
Aga lihtsalt.
Süda jäi seisma, elu küll silme eest läbi ei jooksnud :)
Siis ma istusin seal pimedas surnuaiaparklas,
Rahustasin end, nutsin ja naersin läbisegi
Kuni vennad Trumanid tulid,
Tegid paar oma leivanumbrit
Ja ma jälle kuidagi püsida suutsin.
Kantsis on tööpäeviti ausalt öeldes mõnusam kui nädalavahetustel.
Vaiksem, chillim, rahulikum. Oldavam :)
Ja nad ikka suuuuuuudavad ajada seda teksti :D
Ma siiani ei mõista,
Kuidas nad mu isegi mingist...
Ma-ei-tea-mis tujust ja olekust
Suudavad oma lobaga välja tuua :D
Hindamatud.
Homme siis teater ja sünna...
Ootan-ootan-ootan.
Mul on väga hea tunne asja suhtes endiselt.
Ma võiksin kõik oma inimesed muusikasse panna.
Mu peas on soundtrack ja igaühega neist seostub mul mõni lugu.
Täna mõtlesin sellele ja avastasin.
Mõned on ilmselged, mõned on üllatavad
Ja mõni võib-olla ei usukski,
Mis minu arust "tema lugu" on.
Siin on üks neist.
My darling.
Kas arvate ära?
No comments:
Post a Comment