Oh meid, tüdrukuid küll.
Kui vähe läheb ikka vaja, et...
Njaa.
Hetkel kardan ma surma,
Sest ema ajas mu endast välja
Oma jutuga, et need väikesed veretäpid,
Mis viimasel ajal mul kehale ilmuma on hakanud,
Tähendavad miskit halba.
Panin kohe sekundiga esmaspäevaks perearstile aja.
Parem oleks, kui ma surema ei hakkaks.
Ja ma nõuan, et keegi mulle tänase jooksul helistaks
Ja õhtuks plaane pakuks.
Ma keeldun kodus istumast.
Vott nii.
Ja üleüldse.
Mis ma teen selle laupäevaga siis??
No on segadus alles :D
2 comments:
no ma abistaks sind otsustamisel nõnna palju, et minul pole laupäeval siiski mitte millekski muuks aega peale õppimise. ehk mõningane enesehaletsemine/paanikahoog/närvivapustus või midagi muud sellist kiireloomulist mahutab end ka veel sisse äkki, aga see on kõik. sest jah ma nüüd taipasin, et need hiiglama kaugel tundund tähtajad polegi nagu nii kaugel midagi :D
ehk siis panustan reedele :)
Parem oleks, kui reedelgi miskit toimuks. Neljpäev ei paista hetkel kuigi seltskondlik. Arvestades, et kedaqgi POLE SIIN.
Nhhh.
No hetkeseisuga tundub, et jääb Rkv ja Kosmikud siis. Kuigi pilet on ikka metsik kirves.
Post a Comment