The world is now enough

Some things never change.
Why do I even try, then?


Küsimused ja võimalused on kõige vastikumad, 
Kui midagi enam muuta ei saa.

Aga nüüd on mu südames lihtsalt üks suur-suur
Omanikuta armastus, 
Mida ma saan valimatult oma inimestele jagada :)

Aga üks, mis iial alt ei vea, 
On mu inimesed.
ma võin olla totaalselt vastu maad omadega, 
Aga kuidagi nad ikka suudavad mu üles korjata, 
Puhtaks rapsida, kokku panna 
Ja edasi liikuma sundida.
neis on mingi kirjeldamatu maagia.
See juba, kuidas nendega rääkida saab, 
Isegi kui mitte probleemist endast, 
Siis kõigest selle ümber
Ja ikka läheb paremaks.
Ma olen kohe kindlasti energiavampiir.
Ja neis on seda positiivset energiat nii palju.
Nad annavad mulle nii palju.
Isegi läbi telefoni või msn-i.


Tööl oli täna jubedus.
No nii palju ma pole ringi jooksnud juba pikalt.
Järjekord on paar nädalat ees ja valutajad tungivad vahele veel.
Et töine-töine-töine.
Ja õhtu oli omamoodi.
Jälle hea energialaks pluss tasuta pulgakomm :D
Kõik olulised kohad läbi käidud, 
Lihtsalt selline svaline jutt, 
Aga kuidagi seda mul ongi vaja.
Mu probleem on liiga ümmargune ja masendav, 
Et seda otse teisele inimesele kaela valada, 
Aga lihtsalt eemale saada, mitte kodus üksi passida, 
Istuda ja maailma arutada ja mitte mõelda...
See on see, mis teeb head.


ja homme Tartu!!!
Ma nii-nii ootan.
See saab lahe olema.
Rahvapuudusest hoolimata :D
Ja pool Eestit saan üksi läbi sõita, 
Sellest saab mu teraapia.


Ma tahan ära minna, 
Et siis tagasi tulla.
Kas kojusaabumine pole alati see kõige magusam?


Koer norskab jälle :)