Kui ummikusse on tegelikult võimalik oma elu tüürida?
Kas saab olla, et sa enam kohe mitte MILLEGAGI rahul pole?
Ma mõtlen...
Jah, sa võid lihtsalt libiseda vooluga kaasa,
Mitte teha olulisi otsuseid,
Vaid lasta elul ja "saatusel" neid enda eest teha...
Aga kas on võimalik,
Et kogu elurõõm lihtsalt kaob kuhugi pragudesse
Ja sa lõpetad lihtsalt...
Igatsedes ükskõik mida muud?
Ma pean tunnistama,
Et ei kujuta seda ette.
Samas, ma olen üks neist naiivsetest,
Kellel on rõõmuks vaja nii vähest...
Mingid väikesed momendid,
Hetked koos parimate inimestega,
Üks hea lugu just õigel hetkel raadiost,
Üks suur unistus, mille poole püüelda.
Ja lõpuks saab ju igasugusest toorainest
Teha igasugust lõpp-produkti,
Kui me räägime eludest.
Ükskõik, kus sa hetkel ka ei asuks,
Mida sa ei teeks, kuidas end ei tunneks...
KÕIK on ju ikka veel võimalik,
Kui sa just surnud pole.
On ju?
Ma ütlen kõigile tüdrukutele:
Miski ei muuda elu elatavamaks ja värvikamaks
Kui mõned tunnid juuksuris.
PÄRISELT!
Üks korralik uus soeng,
Võib-olla uus juuksevärv,
Midagi uut ja ägedat...
See paneb end hoopis teise inimesena tundma
Ja annab sellise boosti,
Et sa lihtsalt tunnedki, et oled...
Kesiganes :D
Muidugi ma vahel mõtlen...
kas minu otsused ja otsustamatused
Mõjutavad kuidagi mu tulevikku,
Kas ma lõpetan mingite aastate pärast
Täieliku närvipuntrana ja lihtsalt...
Depressiivse mammina,
Kes elab tangust ja odavast õllest
Kusagil kütte ja elektrita paneelmaja korteris
Ja töinab pidevalt auru all olles
Oma oleks-võinud-ollate järele.
Ja siis lihtsalt olen kindel, et seda ei juhtu :)
Ei saa juhtuda ju!
Kui ma olen õnnelik
Ja liigun sinna, kuhu süda ja kõhutunne juhatavad
ja jätkan seda õnnelik-olemise ja rahulolu rada...
Siis ei saa lõpptulemuseks olla katastroof ju?
Kui minu kogu elu suurim eesmärk on olla õnnelik...
Siis ma lihtsalt olengi õnnelik.
Ja see on minu otsus ja see saabki nii olema.
Sest kui ma olen inimestega,
kes panevad mind end hästi tundma ja naerma,
Kui ma teen asju, mis mind inspireerivad
Ja unistan unistusi, mis vaikselt täituvad...
Siis see on valem, millega on võimatu puusse panna.
Ma lihtsalt ümbritsen end kõige sellega,
Mis tundub õige.
Ja lõppkokkuvõttes ignoreerin seda,
Mida ma näha ja tunda ei taha,
Kuni need asjad ära kaovad.
Minu valem eluks :D
Ja teile väike boonus...
Oiiii, ma loodan, et mu tilluke unistus täitub,
Aga siia teile üks väga-VÄGA hea laul:
No comments:
Post a Comment