Mul on olnud vaimustavalt suurepärased päevad.
Nii rahulik ja mõnus ja hea.
Ja kuigi ma aegajalt mõtlen,
Et no deem, kuidas tekib selline talveune tunne,
Kui koguaeg siin üksi tosserdada
Ja kedagi ei näe,
Inimesed ajavad kõik omi asju...
Ikkagi suurepärane puhkus :)
Ma mõtlen nüüd juba reaalselt jaanuarile.
Et jaanuarist saab tõesti olemagi nii...
Et päevad on suhteliselt rahulikud
Ja samas mõnes mõttes tühjad ja...
Ainult minu jaoks..?
Kummaline ja veidi ärevusttekitav.
Ja samas ma ootan,
Ootan enda ja teiste nimel,
Sest kõik on maailmas imeväga hästi :)
Ma olen õnnelik ja murelik ja ärevil
Kõike ühekorraga ja võrdselt.
Ja ma ootan jõulu,
Ootan seda, et neil lõpuks korralikult vaba aega oleks,
oleks seda minu ja iseenda jaoks
Ja me saaksime lõpuks jälle kõik kokku.
Istuda, koos kokata, rääkida ja olla.
Ma ootan uut aastat,
Sest mu elus pole veel olnud sellist uue algust,
Mis NII palju uut, lahedat ja imetoredat lubaks tuua.
Kas unistustes elamine on siis tõesti nii paha?
Kas saab LIIGA palju armastada?
Kas liiga palju rahu võib hulluks ajada?
Ma kardan.
Aga isegi see on hea.
Ma usun.
No comments:
Post a Comment