Kui ma ainult saanuksin olla see väike hääl su peas,
Rääkida sulle, kui hea ja oluline ja ilus sa olid.
Kui ma saanuksin olla käsi, mis silitas su pead
Või hoida sind öösel, kui sa magasid.
Ma tahan sind kallistada,
Tahan rääkida sulle naljakaid lugusid,
Et sa ainult naeraks ja naeraks ja naeraks...
Ma tahaksin olla sinuga hea,
Ma tahaksin olla kõige parem.
Ma tahan sulle endast rääkida,
Et sa mõistaksid ja jagaksid ennast ka.
Ma tahan sind näha.
Ma tahan näha sind hommikuti unisena kohvitassi taga
Ja õhtuti diivanil keras teleka ees.
Ma tahan sind näha igal vahepealsel hetkel,
Et mitte kaotada sekunditki ajast,
Mil mul on võimalik sind tunda.
Ma tahan lihtsalt öelda...
Ma igatsen sind.
Ja sa oled väga kallis.
Kallim, kui sa arvad.
Ma ei taha kaugel olla.
Sa arvad nüüd, et ma olen meeleheitel
Või klammerduv
Või kummaline.
Aga ma tõesti tahan ainult sinu kõrval istuda,
Vahel käest kinni hoida
Ja lasta sul rääkida.
See on ilus, kuidas sa räägid.
Mina nii ei oska.
Ma tahan jälle jalutada mööda neid vanalinna tänavaid,
Ma tahan olla esimesed inimesed linnas.
Süüa jäätist, kuni meil on soojal suvepäval külm,
Naerda vanamammisid ja neid väikeseid lapsi,
Kes meil jalus silkavad...
Käia kirikutes, sest need on ilusad
Ja otsida vanalinnas kohti, mida keegi teine ei tea...
Mäletad sa veel?
Ma tahan jälle imestada, kui karedad su käed on.
Ma tahan jälle kanda sinu kampsunit
Ja tunda sigaretilõhna kui sa tuled.
Ma tahan olla koos ja näha su silmi.
Ma lepiksin isegi sellega, et sa mu üle naerad.
Lepiksin sellega, et sa alati lähed
Ja iialgi ei jää.
Sa oled kallim, kui sa kunagi uskusid.
No comments:
Post a Comment