Tead, ma ei taha kohe üldse
Sinu jaoks ideaalne olla.
Sest ideaalne tekitab asjatult kõrgeid ootusi.
Mina tahan sind üllatada,
Ma tahan sulle ootamatu ja huvitav olla.
Ideaalne on igav, kas sa ei leia?
Ma tahan sind vihastada ja sulle pettumusi valmistada,
Et ma saaksin järgmisel hetkel sind naerma ajada.
Ma tahan, et sa ei laseks mul lollusi teha,
Aga austaksid vahel mu eksisamme, sest need on minu.
Ma tahan, et sa kiusaksid mind vahel mu puudujääkide pärast,
Sest siis ma teaksin, et sa näed neid ja see ei kõiguta sind.
Ma tahan sinuga koos naerda ja naerda ja naerda.
Ma tahan meie oma väikeseid hetki,
Millest mitte keegi terves maailmas ei tea.
Ma tahan ärgata hommikul paistes näo ja jubeda soenguga
Ja mitte tunda piinlikkust.
Ma tahan olla tavaline, harilik ja hall,
Et sind siis kuldse ja särava ja imelisena rabada.
Ma tahan, et sa ei oskaks minust midagi oodata.
Et sa teaksid minust asju, mida keegi teine ei tea
Ja võiksid ikkagi vahel meie sõpradele öelda:
"Ärge minult küsige, ma olen sama hämmeldunud kui teie"
Ma tahan õpetada sulle midagi täiesti uut
Ja tuua su ellu mõne uue lemmiku.
Ma tahan olla eriline, kummaline, müstiline, naljakas ja tobe.
Aga ma ei taha oll ideaalne.
Kas ideaalne pole siis täiesti kohutavalt igav?
No comments:
Post a Comment