Viimast korda nädalavahetusest, it's a promise!

Ma ei tea kuidas, 
Aga miskipärast on ikka nii, 
Et kui fotokas peoõhtuks mu õdede kätte jääb, 
On suurem osa pilte lõpuks mingid ebamäärast tüüpi reidikad.
ja mingid morning after asjad, 
mis pohmas peaga on naljakad vist, 
Aga minul on neid hiljem piinlik avaldada :D

No eniveis.
Lõpuks ma valisin midagi välja
ja tegin selle ajaloolise žesti, 
Et laadisin need kõik Orkuti asemel Facebooki.
Et siis nüüd on mu fotoalbum seal.
Deeem, ja ma veel lubasin endale, et ei tee seda :D

Oehhh...
No vaatad neid pildikesi ja lihtsalt naer tuleb peale...
Kuidas meil alati nii äge on, kui me koos oleme?
See peab ikka mingi hingesugulaste värk olema.

Ja nüüd on minu poolt sünnipäevateema selleks aastaks lukus.
Enam ma teid sellega ei tüüta.
Edasi...
Edasi tulevad veelgi ägedamad peod ja suuremad plaanid.

Hei, kuidas oleks, 
Kui asutaks kommuuni, ah?
Ma tahan terve elu nii naerda nagu nädalavahetusel, 
Eriti eile kinos :D

See oli hullllllll, 
Kuidas paar uitmõtet võivad sul kõhulihased kaheksasse keerata.
Lihtsalt...
Ma siiani ei mäleta, mis mõtted need olid, 
Mis mu niiviisi hirnuma ajasid.
Midagi seoses suudlevate Trumanite, Andrese Pepsiste pükste,
Mingi kostüümisünnipäeva ja suure pruuni mõmmikostüümi
Ja selle hambutu onuga seal filmis.
Kõik need fragmendid ei segunenud siiski ühes skisofreenilises mõttes :D


Ja siis ma istusin seal kinos, 
Vaatasin filmi, mis oli mildly amusing ja positiivne
Ja terve rida värises kui ma täiesti kontekstiväliste mõtetega tegelesin.


P.S. Kas te saate aru ka, et sellest ajast kui ma siia jälle postitama hakkasin, 
      On siin külastatavus kasvanud üle kahe korra?
      How sick is that....
      Ma tahan teada, kes siin lugemas käib! :D
      
P.P.S. Ja positiivsed, kiitvad ja ülistavad kommentaarid on palavalt oodatud :D



P.P.P.S. Kallid, musid, värgid, you know :)