Nonsensss...

Suvi on möödas, talv on käes.
Asjad on teised, teised, teised.

Teate, vahel on päris hea kätte võtta
Ja emaga pikem jutt maha pidada.
Lihtsalt rääkidagi kõik oma tobedad väikesed närivad asjad ära
Ja kuulata kellegi täiesti värsket vaatenurka asjadele.

Ja päris hea on vahelduseks 
Vaikselt kodus istuda ja kohukest mugida
Ja telekast pealiskaudseid naistekaid vaadata...

Kaks sügavat hingetõmmet
Ja elu läheb tagasi õnnelikku rööpasse.
Kaks sügavat hingetõmmet...
Ja kõik läheb paremaks.


Kõik läheb paremaks, 
Olgu mis on.

Ma olen korraga nii väsinud ja nii elus
Ja nii lootusrikas ja õnnetu, 
Nii elevil ja paanikas
Kui ma kunagi olnud ei ole.

Ma elan lihtsalt päev korraga.
Lihtsalt sammhaaval.
Ja kuhu iganes ma ka välja jõuan, 
Ju ma seal peangi olema.
Ma pole täiuslik ja arvan 99.9% ajast, et mul on õigus.
Ma püüan olla tasakaalukam ja mõistlikum.
Mul on neid, kelle arvamust ma austan
Ja inimesi, kes hoiavad mind kahe jalaga maa peal.


Ma kardan iseennast ja kardan üksindust.
Ma kardan kaotada ja kardan minevikku.


Ja lahtilaskmine on kõige raskem asi üldse.
Kuidas inimesed sellise lõplikkusega toime tulevad?


Ja veel...
Sul on õigus. Üldse, kõiges.
On küll, ma mõtlesin selle üle ja...
Sul on õigus.
Ilma igasuguse lolli draama ja eneseõigustuseta.