Ma usun siiralt, et igal inimesel on õigus olla õnnelik.
Ma usun siiralt, et me kõik peaksime saame olla me ise.
Et me ei tohiks mitte mingil hetkel oma elus
Tundma piinlikkust sellepärast,
Kes ja millised me oleme.
Inimesed suudavad üksteise vastu ikka meeletult julmad olla.
Igasugune kiusamine, mõnitamine ja ahistamine
On minu erust täiesti uskumatu kuritegu.
Inimest ei tohiks IIAL panna tundma,
Et ta ei tohiks olla see, kes ta on.
Et ta on sellepärast kuidagi alaväärsem.
Mitte keegi mitte kusagil ei tohiks end tunda üksiku ja abituna.
Igaühel on õigus armastada, olla armastatud ja olla ÕNNELIK.
Miks on seda siis nii raske reaalses maailmas saavutada?
Miks on nii raske olla seal väljas
Tõeliselt need, kes me oleme?
Miks tekib vahel tunne, et sa teed end ikka väga haavatavaks,
Kui sa oled ja käitud oma sisetunde ajel.
Miks on meie maailmas, hoolimata kõigist neist saavutustest
Ja inimkonna arengust ja kõigest-kõigest
Ikkagi inimesi, kes ei suuda aktsepreerida teisi enda ümber.
See on suurim ebaõiglus.
Meil on see üks maailm, see üks elu.
Ja paljud ei saa, mis ei saa, nagu ei TOHIKSKI
Elada seda täpselt nii nagu nad tahavad.
Mille poolest on kellegi teise tunded alaväärsemad?
Miks on kellegi teise maailmavaade valem?
Miks toimuvad tänapäeva maailmas ikka veel mingid...
Mingid usupööramised ja sildistamised ja nõiajahid?
Kas me ei peaks sellest pimedast ajastust juba ammu läbi olema?
Üks ütlemata jäetud solvang,
Üks karjumata mõnitus...
See võiks muuta maailma.
Kindlasti jätaks see muutmata ühe inimese.
Kui raske on siis elada oma elu ja lasta teistel täpselt seda sama teha?
Ma lihtsalt vihastan ja kurvastan ja ei suuda mõista...
Kõik need jube noorelt kaotatud elud,
Kõik need vaikuses valutatud valud
Ja nutetud nutud...
Kõik need noored, kes peaks elama oma elu ilusamat aega,
Aga tunnevad et nad on maailmas päris üksi,
Et nad on kuidagi valed...
Seda lihtsalt ei rohiks olla.
Ja noorele inimesele ei tohiks keegi öelda
Ajal, kui ta alles leiab ennast ja oma kohta maailmas,
Et ta on kuidagi alaväärsem või kehvem või ebardlik.
Keegi ei ole.
Ja mitte keegi pole ära teeninud sellist alandust.
Sellist valu.
Üks kõige lahedam asi maailmas
On inimeste vaatlemine.
Kui palju erinevaid iseloome, välimusi, mõistusi, vaateid...
Ja see on üks ilusamaid asju inimeste juures,
See, kui eripärased ja ainulaadsed nad on.
Ja peavadki olema.
Igaühel peaks olema sõpru,
Peaks olema toetav perekond
Ja kindlustunne.
Igaüks peab saama end oma nahas hästi tunda.
DEEM, igaüks peaks olema UHKE selle üle, kes ta on.
Kes oled sina, kes olen mina,
Et öelda kellelegi teisele,
Milline ta olema peab ja kuidas ta mõtlema peab??
Mis ÕIGUSEGA me kedagi teist sildistame?
Milliste kirjutatud või kirjutamata reeglite järgi meie paremad oleme?
Armastust jätkub kõigile.
Sõpru, toetust, usaldust ja kindlust jätkub kõigile.
Armastus on tugevam kui miski muu.
Tugevam kui pimedus, tugevam kui valu ja tugevam kui röögitud solvangud.
Ja ma ei tahagi nüüd mingit muinasjuttu kedrata
Ja rääkida, et kõik peaksid kõigile kohe tohutult meeldima
Ja kuidas oleks terve inimkonna sõprus ja armastus...
Jah, iseloomud jäävad ja on inimesi, kellega me ei soovi koos olla.
Fain.
Ma ütlen, hoia eemale, ära suhtle, jumala eest!
Aga see ei tähenda, et ma peaksin hakkama teisele elamist õpetama.
Kui sa oled sina ise,
Siis sa paratamatult oma eelistuste ja vaadete ja iseloomuga
Tõmbad ligi inimesi, kes näevad maailma sinuga sarnaselt.
neist saab sinu lähem ring, sinu sõbrad ja head tuttavad.
Ja nii ongi.
Ma olen ausalt ja avalikult see kes olen
Ja tänu sellele leian omale inimesed, kes mind sellisena aktsepteerivad.
Ma olen õnnelik, sest ma olen vaba ja kammitsemata.
Ja kahju küll, kui ma kellegagi ei sobi,
Aga Kurt Cobain pani sajaga täkkesse kui ütles:
"I'd rather be hated for who I am
Than loved for who I am not"
Või umbes nii, ma tsiteerisin mälust praegu.
Aga point on õige.
Love Is Louder.
Believe in this if all else fails.
There's ALWAYS help and support.
You have all rights to be you.
Believe in that.
No comments:
Post a Comment