Ma tegelt eile kirjutasin siia tohutult pika ja naljaka postituse juba.
See algas umbes nii:
Esiteks, kuigi eilne õhtu sai kiire lõpu,
Läksin ma hilja magama ja ärkasin pool üks alles.
Ema oli kohvi ära joonud ja pirukad olid külmad.
Ma olin oma tuka püsti maganud
Ja õues sadas vihma.
Mitte just eriti paljulubav algus.
Oleks pidanud mõistma ja koju jääma.
Nii. Aga see kustus ära mul mingite halbade asjade koosmõju tõttu.
Et ma siis nüüd...
Kirjutan uuesti või..? Terve asja..?
Deem.
Ühesõnaga:
Esiteks, kuigi eilne õhtu sai kiire lõpu,
Läksin ma hilja magama ja ärkasin pool üks alles.
Ema oli kohvi ära joonud ja pirukad olid külmad.
Ma olin oma tuka püsti maganud
Ja õues sadas vihma.
Mitte just eriti paljulubav algus.
Oleks pidanud mõistma ja koju jääma.
Aga ma muidugi ei kuulanud saatuse nõuandeid.
Kell 15.45 pidin olema Trumanite juures,
Et kell 15.50 olla Ivari juures,
Et kell 16.10 saaks Ivari bussile panna.
No ma jäin esiteks 2 minutit hiljaks oma esimesse sihtpunkti.
Ja vennaksed hilinesid oma appearance'iga 7 minutit.
Ja Ivari oli juba bussijaama läinud,
Kui me tema juurdee jõudsime.
Ja bussijaamas me vaatasime edukalt üksteisest mööda.
No hea uudis on see, et me tervelt 15 sekundit saime Ivariga vihmas veeta :D
Eeenivei...
Siis käisime korraks proovikas.
Või Märt käis ja mina ja Arti istusime autos ja lebosime.
Aga meil oli väga mugav olla, kui kedagi peaks huvitama :D
Ja siis minu juurde, et saada Võsu võti ja kütusekaart.
Et siis teel Statist läbi ja Võsule vett kinni panema.
Plaan oli hea.
Aga kui me üle viadukti saime
Ja meil oli parajasti täies hoos vestlus teemal
"Kas mõistlikum on auto maha müüa, puruks sõita või varastada lasta?"
Keeldus mu kapsaussike minuga enam koostööd tegemast.
Jah.
Seisime tee ääres.
Kütus oli otsas.
Napid sada meetrit enne tanklat.
Elusuurune ebaõiglus!!!
Ja kas mu sõpradehordid olid maanteid ummistamas,
Et väikest mind teeservast päästa?
Um, ei.
Tegelt pidid vennad Trumanid meie päästmisega aktiivselt tegutsema
Ja kuna erinevatel põhjustel ei tulnud kõne alla
Minu emale helistamine (kehv tuju, kammitav koer)
Tanklasse jalutamine (poleks kasu olnud, mul polnud kanistrit),
Auto lükkamine (Märdi habras raam ja Arti ei läinud autost välja),
Hääletamine (liiga suur võimalus sattuda tuttavale ja olukord oli isegi piinlik :D)
Siis jäi üle ainult abiväge kutsuda.
Me jõudsime ainult umbes 20 minutit tee servas passida,
Kõik aknad uduseks hingata
Ja kodutu koera pilguga iga sõitvat autot saata
Enne kui meie säravas rüüs rüütlid kohale saabusid.
Okei, tegelt nad olid noored tüübid vanas Volkswagenis,
Mis oli nii mudane, et värv ei paistnud välja
ja mille tagumised uksed ei käinud lahti.
Aga ärge kuulake mind, ma tahan lihtsalt enda enesetunnet parandada.
Tegelt nad päästsid meie elud!
Neil oli isegi kanister olemas!
Kui geniaalne idee! Ma peaksd endale ka ühe muretsema!
Igastahes. Edasi läks libedalt.
Kui välja arvata see, et ma suutsin Võsul pool maja torustikus olevast veest
Enda peale purskama panna. Don't ask.
Aga kolm tundi sellest hallist ja veits masendavast pühapäevast sai kulutatud
Ja olgem ausad... Mida paremat meil ikka teha oleks olnud? :D
Jeeaa..
Ja siis ma läksin koju, luristasin kolm tassi kehva teed...
Vaatasin ära terve tantsusaate ja siis veel mõned saated
ja kusagil kella kahe ajal öösel tabasin äkki ära,
Et hommikul on esmaspäev ja ma pean vara tõusma...
Jep.
Ja täna oli raske ärgata ja värki ja...
Mis tuletab mulle meelde, et homme on ka vaja ärgata.
Lähen juba.
Sliip, here I come!
Sweet dreams, my babydolls :D
No comments:
Post a Comment