Mulle meeldib, kui pidevalt on plaanide näol
Tööpõld ette laotatud
Ja ootused-lootused kõrgeks kruvitud.
Tegin täna õhtul muffiniretsepti järgi
Porgandi-ananassikooki,
Mis ootuspäraselt ei kukkunud välja nagu keeks.
Aga maitse oli hea ja mis meil muust :)
Tunne oli lihtsalt selline, et teeks midagi head.
Meenutas õrnalt seda mu lemmikut:
Leeni tehtud porgandikooki (isegi ilma suhkruta on heeeaaa!)
Asi oli kaneelis arvatavasti.
Oleks tahtnud teed juua, kooki nokkida
Ja pimedusse vaadata.
Aga seda õiget teed ei ole enam
Ja ema vaatab jalkat, mis pmst rikkus seda romantilist emotsiooni :)
Ma tahaks mingi hetk jälle selle toiduvalmistamise käsile võtta.
Kunagi oli see mu lemmik ajaveetmisviis, hobi ja stressimaandaja.
Siis tuli kiire elu vahele ja see unus natuke ära.
Aga tunne on selline, et tahaks küll.
See on lihtsalt nii hea maagiline tunne,
Võtta kõik need värsked koostisosad ja segada nad kokku
Millekski veel paremaks...
Ja oma sõpradele kokkaks kohe palju rohkem,
Kui võimalust oleks.
See on mu lemmik.
Neid hea toiduga hellitada
Ja need mõnusad ühised lauaümber veedetud õhtud.
Majas heljub kaneelilõhn
Ja mul on selline kummaline vaikne olla.
Esimene lumi sel aastal oli päeval.
Äkki sellest tingituna?
Tahaks, et nad oleksid kõik siin.
Tahaks lihtsalt nendega koos istuda ja maailma arutada.
Tulge koju, ah?
Ma teen teile kirsikeeksi ja kanarisottot! :)
No comments:
Post a Comment