Uusimad uudised

Ma olen nüüd ametlikult rollerikiller.
Jep.
Ma ei saa enam IIAL end avalikkuses näidata,
Ilma et mõne rolleri ilmumisel
Mind kohe sellele järgi tormama keelitataks.
Nojah.
Eks ma olen selles ise süüdi.
Et siis 24. juuni õhtul.
Sõitsin Andrese juurest minema.
Ja otse ühele motikale peateele ette.
ÕNNEKS jäid kõik inimesed terveks.
Aga siiski.
Väike šokk, 5 minutit hüsteerilist naeru politseijaoskonnas,
Kapsaussi kadunud vunts ja kergelt avariiline parem esinurk,
Tunnid, mis said veedetud politseis,
Kindlustuses, autoteeninduses...
Ja noh, nüüd need lõppematud mõnitused.
Muidu läks väga õnnelikult ikka.
Motikamehel oli küünarnukk verine veits ja jalg valus.
Õnneks ei midagi kohutvat.
Oeehh..
Ja nüüd ma olen siis neetud :D
25 aastat MIINIMUM,
Enne kui keegi võibolla kolmeks minutiks selle värgi unustab.
Ja Käras oli eile lihtsalt meeletult lõbus.
Hoolimata rollerinaljadest.
Meeletu...
Piknik Kära pargis,
Kõik need superlahedad inimesed,
Lõpuks ka ametlik tutvumine mõnedega,
Keda ma muidu ainult teiste juttudest tean...
Meeletult nalja ja naeru...
Ja õlu, mida ma tavaliselt endale lubada ei saa :P
Ja üldse.
Väga PRO lihtsalt.
The Biilikud olid üle prahi, väga ägedad :D
Muahhh, mu musirullid!
Lähen ja vaatan, mis minu munapudrust saab nüüd.

Kämpimine ja jaanipäev ja Revolver ja kapsad :D

Sellest, hoiatan ma ette,
Tuleb VÄGA pikk postitus :P

♥ ♥ ♥

Kõik algas sellest,
Kui me Leeniga 21. juunil
Peipsi äärde kämpima läksime,
Ilusa laagriplatsi saime,
Tule üles tegime,
Vorsti sussima panime
Ja telgi üles seadsime :D
Lugesime, lobisesime,
Vaatasime inimesi ja loodust...
Tapsime miljoneid sääski,
Solberdasime Peipsi järves...
Kohutavalt väsitas ära :D
Järgmisel päeval tulime tsivilisatsiooni tagasi :D
See ei ole ikka õige asi,
Kui kohvi peab kaks tundi keetma
Ja päevas kulub pudel süütevedelikku,
Et tuld üleval hoida.
Kodus sai lõpuks korralikult põõnata.
Ei, nature on ikka väsitav asi :P

♥ ♥ ♥

Ja siis, 22. õhtul kell 20
Saime Leeni maja ees kokku.
Pakkisime pagassi täis jälle,
Käisime poes ja ootasime Kädi töölt ära...
Siis viisime ta koju
Ja siis noppisime Arti koos Andrese kraamiga autosse
Ning hakkasime Vajangu poole sõitma.
Päris edukalt oleks sõitnud,
Kui Arti poolel teel tagaistmelt Kädi moblat poleks avastanud.
No tõesti.
Ühesõnaga, ots ringi ja Rakverre.
Vajangule jõudsime plaanitust 20 minutit hiljem.
Ja siis tuli välja, et Andresel oli lääps alles pooleli...
Noo, ma jõudsin pissipeatuse teha
Ja Leeni kaks suitsu tõmmata,
Enne kui vennad Trumanid sealt lõpuks minema said :P
Ja Roosna-Allikul pidas politsei meid kinni,
Sest mu autol ei põlenud juhipoolne esituli.
Ja politseinikul olid diktsiooni-probleemid :D
Aga kõik lahenes, trahvi ma ei saanud...
Ostsin Mäo risti tanklast uue pirni,
Mille Andres, mu automehaanika jumal,
Järgmisel päeval paika pani :)
Ja meie suundusime sel õhtul
Leeni maamajja Viljandi lähistel Suislepas,
Magasime telgis,
Saime sääskedest söödud
Ja puhkasime ootamatult hästi välja :P
Hehh, isegi konnade krooksumine
Ja automaki üürgamine ei seganud :)

♥ ♥ ♥

23. juuni
See kõige olulisem.
Mille nimel me tegelt kodust üldse välja tulimegi :P
Saime Leeni ema tehtud imemaitsvaid lihapirukaid,
Tuurisime mööda Suislepa vaatamisväärsusi,
Sõime Leeni poolt öösel tapetud tallekest :D:D
Okei, see oli pooleldi nali praegu :P
Ja siis läks sõit Võrtsjärve äärde,
Käisime Vooremäel ja Tõrvas,
Valgas ja Sangastes,
Võrus ja Põlvas ja Taevaskojas...
Ja lõpuks, peale pikka päeva matkamist,
Sangastes ekskurseerimist,
Seitset korda Võhandu jõe ületamist,
Võrus lõunatamist,
Taevaskojas ronimist ja higistamist,
Lõuna-Eesti linnade olematu liikluskultuuri kirumist
Ja Pühajärve äärde kogunenud masside vahtimist
Jõudsime me Annimatsile.
Hehh.
Selleks ajaks lohises mu autol piduritross vastu maad juba.
Väga masendav.
Ta teeb nüüd igal pidurdamisel väga jubedat häält.
Igatahes saime hea parkimiskoha
Ja mina sain Andrest teenindada ja talle õlut ostmas käia
Ja tema heaks Otepääle raha välja võtma sõita...
AGA.
Mitte selleks me seal ei olnud ju :D
Et siis Revolver.
:D
Nad on esimese korraga võrreldes ikka võrreldamatult paremad.
Arenguruumi muidugi veel on,
Aga no see oli ikka...
Agghh!
Kivikuningas oli üldse kõige parem muidugi,
Aga Marsi väike sõdur, mis mind eelmisest korrast kummitama jäi,
Oli sel korral ka ikka liiga hea :D
Sain lava ees kaasa röökida ja paar sita kvaliteediga pilti teha...
Hehh...
No on uued lemmikud, midagi pole teha :D
Huvitav, millal nende kirjadega T-särke müüma hakatakse?
Selle ostaks küll :)
No ja õhtu lõppes muidugi sellega,
Et kõik mu kolm kallist kapsast olid käpad maha joonud,
Kooberdasid mööda kämpingut ringi,
Kadusid mul vaheldumisi käest ära
Ja kui ma nad lõpuks suure karjumise ja tüliga autosse sain,
Siis oli veel tund aega möllu,
Karjumist,
Andrese pröökamist, et ta tahab tagasi,
Arti pröökamist, et ta on kõige kainem,
Leeni pröökamist, et kõik vait jääks ja korralikud oleks...
Emm..
Jahh.
Ja nagu alati, vandusin ma endale,
Et nende hulludega mina enam iial kuhugi ei sõida.
Arvatavasti ma murran seda lubadust :D
Aga jahh, ma ei mäletagi, millal mul viimati nii reaalne hirm on olnud,
Et keegi päriselt ka autost välja hüppab või miskit.
Ikka väga skeeri oli vahepeal.
Ainus põhjus, miks ma oma otsuse juurde jäin,
Et tuleme hommikuks Rakverre tagasi,
Oli see, et ma kartsin,
Et kui auto kinni pean kusagil metsaveeres,
Jooksevad nad kõik täis peaga metsa kuhugi
ja kaovad ära ja külmuvad surnuks.
Et igatahes...
Tohutu kergendus oli,
Kui nad kõik lõpuks magama jäid.
Ja ma sain täies vaikuses Ülenurmelt Väike-Maarjani sõita.
HND tuli imevaikselt automakist,
Taevas ei läinudki päris pimedaks,
Kõik norisesid vaikselt...
ja ma tundsin, et vatta hell :D
Tegelt nad on ju ikkagi minu kapsad,
Tehke mis tahate :D
Nagunii jõuame veel palju trippida :)
P.S. Ma siiski ei nõustuks Andrese väitega,
Millega ta tuli välja Väike-Maarjas kell kolm hommikul,
Nagu ma ei vääriks neid :D
See võis muidugi keelevääratus olla :D
Aga ma usun, et ma väärin neid päris hästi.
Ikkagi ülipro tripp oli, ülilahe kontsert ja üldse...
Nagu meie seltskonnas juba tavaks on saanud,
Kirjeldan seda kõike vaid ühe hüüdega:
"Bar Mitzva, JEEEEEEEE!" :D

Celebrity Collage by MyHeritage

MyHeritage: Family tree - Genealogy - Celebrity - Collage - Morph

Ooo... :D

No polnud täna minu päev.
Öösel und ei tulnud,
Hommikul põõnasin liiga kaua... :)
Tööl sain kah paari "positiivse" elamuse võrra rikkamaks ja..
Ma ei ole veel päriselt seisukohale jõudnud,
Kas olen üldse puudutatud kaa, või ei...
Eks näe, mis saab.
Ja kui koju sain, olin juba liiga vässu, et mõelda :D
Ja koer pidi muidugi oma päevatoidu kolm korda välja oksendama,
Et mul tegevust oleks :P
Ja siis oli mul juba kergekujuline masekas,
Hull tunne, et iga hetk juhtub katastroof
Ja kõik variseb põrmu ja... :D
No ma olen juba kord selline, kui väsinud,
Siis muud mustad mõtted tulevad juba loomulikult :P
Aga siis tuli lihtsalt oma meetod jälle kasutusele võtta
Ja kõik läks paremaks.
Et siis, ma olen õnnelik ja tänulik:
♥ oma inimeste eest, kes olgugi kõik korraga kaugel,
on mul alati olemas, tean seda. Mina neil ka :)
♥ heade plaanide eest, mis tulemas. Teater, kontsert,
Jaanipäev ja Inglismaa... :)
♥ suve eest :D ikkagi soe ja mõnus ja valge...
♥ töö eest, mis ei murra konti ja laseb mõnusalt ära elada :P
♥ raha eest, mida ma ise teenin ja ise kulutan :)
♥ oma auto eest, mis mind viib ja toob :P

Elu on päris lill ju tegelt :)
Ja mustad mõtted kaovad arvatavasti korralikult magatud ööga :P
Ja siis veel :D
Kui keegi nüüd mingeid halbu uudiseid tahab tuua,
Siis andke tuld :D

Ja et siis...

Täna üle tuhande aasta nägin Evelini jälle :)
Uskumatu, kui pikalt ikka aega möödas on...
Ja kui maha me üksteise tegemistest jäänud oleme :P
Aga ikkagi kuidagi mõnus...
See aeg tuli meelde, kus me pidevalt ninapidi koos olime,
Kirikupargis tinutasime või Virmas nuudleid sõime või...
Ja ma ei usu.
NO EI USU, et ta mu valvatuima saladuse päris iseseisvalt
Ja kaugjuhtimise teel ära arvas.
Keegi PIDI aitama teda.
Pole võimalik, et ma nii kergesti loetav olen.
Või misiganes.
No nagunii saan teada, mis värk sellega on :P
Aga jahh.
Kohtumiste päev oli täna.
Nägin veel paari inimest.
Ja selline hea tunne oli, nagu oleks kuhugi päris kaugele ajas tagasi läinud.
Hea teada, et kui ma ikka päris meeleheitel olen,
Siis üks mehekandidaat mind ikka ootab :D
Või noh, ta ise väga ei ootagi, aga tema isa ootab mind oma pojale.
Kümme aastat juba :D
Vott, nii hea saak olen :D
Oehh.
Ja Kriss ja Birx on läinud.
Eksiili.
Täitsa lõpp, kui imelik ikka...
Need kaks ikka ei väsi koosolemast.
Väike selline...
Kadeduseuss tuli sisse ja natuke kahetsust ka...
Aga samas, on nagu on, eksju...
Nad on mul ju ikkagi olemas,
Mis siis, et meil seda õdede-aega ja südamest südamese juttu väheks jääb.
Ega ma ei oskaks siin midagi muuta ka arvatavasti.
Ja ma ei püüa siin praegu sugugi öelda,
Nagu ma peaks end ilgeks erakuks või heidikuks :D:D
Lihtsalt.
Tuli selline...
Melanhoolia.
Aga nüüd voodisse.
Sest siis saan ma veel tunnikese mõelda,
Enne kui magama peab jääma.
Homme töö ju.
Aga minul on vaja endaga üks asi ära klaarida.
Ainult mina suudan iseendaga tülli minna,
Sest ma tõepoolest usun, et olen täitsa loll :D
Homme näeme,
Kallid, musid, paid.

Et siis...

Okei, ma olen haige nagu koer,
Kurgus kraabib ja ninast ei käi õhk juba viis päeva läbi,
Aga so what :D
Üldiselt on ikka täitsa mõnus olnud.
Sest mis ma kõik teha olen saanud?
Vallika serval neljapäeva õhtul tšillida,
Üle pika aja lihtsalt olla ja mitte ülemõelda,
Kell kolmveerand neli hommikul ajusid ragistada
Ja püüda aru saada, mida tahab oma messiga öelda inimene,
Kellest ma tema parematelgi päevadel väga vähe aru saan :P
Ja siis reedel natuke tööd ja õhtul Kauri lõpukas,
Hobused, Riinale lillede varastamine,
Kära park, VÄGA emmm.. lõbusas meeleolus Märt,
Pannkoogitegu kell kolm öösel Janari tagaaias...
:D
Me oleme ikka lahedad :D
Ja siis eile,
Kui oli Riina sünna tähistamine,
LOOMULIKULT meie seltskonnale nii iseloomulikud rõvedused ja dirty talk :D
Ja Virma, kus me kaua ei suutnud olla...
Korraks nägin Andrest ja Ivarit isegi,
Kuigi ma sain ainult selle napi rõõmu, et neid koju viia :)
Teinekord peab end ikka varem Kärasse ära paigutama,
Tahaks ikka rohkem neist...
Kuidas see oligi?
Ahjaa: väga, Väga, VÄGA lahedatest pidudest osa saada :D
Tegelt ootan kõige rohkem hetkel
Oma musirulli kaugelt maalt tagasi
Ja 19. juunit, kui on Vennad Lõvisüdamed
Ja Jaanipäeva!
Supersonic, diabolic Freak!!! :D
Revolver, here we come :P

Miks ma siis ikkagi KK-lasi nii väga jumaldan? :D

Ühesõnaga.
Nagu kirjand siis :D
Ja räägime 6. juunist.
Minu tibumusirullikese sünnipäevast :P
Päev, kus tervel Rakverel olid päevad :D

***

Et siis...
Kell pool neli saabusime lõpuks Pikale tänavale,
Uudistasime müügilette ja lonkisime VT maja hoovi.
Seal siis noortebändid esinesid :P
Ja mudugi olid kõik juba enne meid kohal.
Aga so what.
Me siis istusime ja vaatasime
Ja nalja sai ikka rohkem kui rubla eest :D
Muidugi me neid bände, kes alguses olid,
Eriti ei teadnud.
Seega südametunnistus eriti ei vaevanud,
Kui lõunapausi aeg kätte jõudis.
Mugisime Bamboos kõhud täis ja..
Kui me platsile tagasi jõudsime,
Olid The Biilikud juba alanud :(
Aga vähemalt ei maganud neid täiesti maha :D
Ja siis veel Kampsikud,
Kes olid meie programmis kesksel kohal...
No loomulikult pidime me Märdiga mingi huumoritunnikese pidama
Ja pikalt mingit ainult meile mõistetavat teksti ajama :D:D:D
Ühesõnaga, tema peseb minu pükse ja mina tõstan tema ratastooli :P
Enne kui Kärasse suundusime,
Käisime minu juures.
Ja Inglises Kädil külas :D
Ja alles siis KK.
Alguses oli seal muidugi tühi.
Aga kui rahvas juba tulema hakkas, siis oli ruum varsti täis kaa :D
Ja no ei ole rõvedamaid inimesi kui need,
Ma pole enne näinud, et iga saabujat
Meeletu grupikepiga vastu võetaks :D
Leeni jooksis, kilekott jalas, mööda parki
Ja ma olen suht kindel, et keegi üritas mind pilastada kaa :D
Igatahes olin ma mingil hetkel Kära pargis murul selili :D
Ja mis rõvedused!!! :D
Täiesti kirjeldamatu tekst...
Ja ma sain tark olla kolm minutit ja mingi loogikaülesande ära lahendada :D
Oi, ma olen siiani nii uhke enda üle :P

***

Ühesõnaga.
Nad on rõvedad.
Ja meeletud.
Ja lärmakad.
Ja šokeerivad.
Ja tobedad.
Ja enamjaolt täiesti purjus.
Aga däämd, nad on kõik ikka nii kallid kaa :D
Ainulaadsed täiesti :D

Kõik, mida tunnen, pean vaikima maha...

Läbi külma, tumeda ja niiske liiva
Tuled, jalad kanged ja valusad.
Taevas on nii ähvardav-pime...
Tuled, lained su samme püüdmas.
Kuhu sa jõuda püüad?
Ei tea,
Kuid seisma jääda ka ei saa.
Astud, kuigi on raske.
Teadmisega, et kusagil ees on midagi,
Mis väärib kõiki neid raskusi.
Surud kätte kotti nende asjadega,
Mida sa kunagi, iialgi maha jätta ei suudaks,
Hetkedega, milleta sind nagu polekski,
Mälestustega, milleta kogu see retk oleks asjatu.
Surud pihku oma südame killud ja astud...
Ja astud...
Külm liiv ei tee enam jalgadele haiget.
Nad on selleks liiga tuimad.
Ja astuda polegi enam nii väga raske.
Sa oled selleks juba liiga tuim.
Ja killud, mida pihku surud ei tee haiget...
Sest kui sa neid piisavalt kõvasti pigistad,
Siis võivad nad veel ühineda,
Võivad paraneda, võivad...
Hingel on raske.
Nutmine võiks kõike parandada,
Kui sa vaid mäletaksid, kuidas nutta...
Kui sa vaid mäletaksid, millal sa viimati nutta suutsid.
On nii pime, nii külm, nii niiske, nii..
Vaid astuda.
Keskendud.
Kusagil, seal ees, seal on miski.
See, mille nimel sa sammuma hakkasidki.
Seal ees on vabastavad pisarad,
Seal on see nimetu miski, mis saab aidata
Sul taas liita need killud,
Mida sa nii hädiselt pihku surud.
Tuul...
Tuul toob sinuni miskit nimetut.
Rahu?
Kas sa enam teadki, mis see on?
Jah, tuul.
Toob sulle midagi.
Ehk on see lihtsalt hääl.
Sest vaikimine on muutunud valusamaks kui külmus.
Kogu see vaikimine...
Enda reetmine iga vaikitud sekundiga.
Ja sinu sees on see hääl,
Mis kisendab ja röögib,
Mis anub, et teda kuuldaks ja ometi keegi ei kuule...
Sinu sees on see hääl,
Mis ütleb sulle nii kõvasti, et pead reaalselt kõrvad kinni suruma,
Ta karjub su peas,
Et miski pole enam kunagi endine,
Et kõik lähevad ära,
Et kedagi ei huvita,
Et lihtsam on ise esimesena lahkuda,
Et keegi ei hoia sind enam kunagi nii kõvasti ja kindlalt,
Et mitte keegi ei huvitu su valust ja vaikusest,
ET...
et sa oled tegelikult nii väike ja asjatu...
Kui sa nuttagi suudaksid.
Ja sa astud.
Sest seal ees on midagi.
See ootab sind.

Life Is a Cookie...

Mul on äkki nii suur hirm.
Et need, keda ma jumaldan,
Kaovad ära.
Et kõik muutub ja...
Pekki.
Tahan kalli.

Sünnipäevad, sünnipäevad... Ja lubadused :P

Eile oli tööl tappev päev, tõsiselt...
Aga ka see sai läbi, ärme seda enam meenuta, eks? :D
Ja siis koju...
Õhtuseks Maiko sünnipäevapeoks valmistuma.
Mis minu puhul tähendas arvutis lebotamist
Ja mõtlemist, et tõsiselt peaks kingituseks mõeldud plaadi kallale asuma.
No ja siis ma lõpuks suutsin end kokku võtta,
Plaadile läks 15 rohkem ja vähem isamaalist lugu :D
Ja kui ma siis enamvähem valmis olin mukkima hakkama,
Helistas Leeni...
Kes tahtis rääkida Mammu kingist ja sellest, et...
TA OLI KÄDI KAUDU SAANUD KAKS TASUTA PÄÄSET LIMP BIZKITILE,
MILLEST TA PMST LOOBUDA KAVATSES!!!!!!!!
Hull naine ikka..
Veensin ta ümber.
Niiet täna on minek, jeiii! :D
Oehh...
Aga eilse juurde tagasi.
Ja siis ma näppasin endale mukkimise ja ilus olemise arvelt tunnikese
Ja kondasin Leeniga mööda Vaalakat, et Maarjale ideaalne kink leida :D
No okei, midagi me leidsime, ideaalseks seda just ei nimetaks,
Aga meeleolukas on see küll :P
Ja kui ma siis koju jõudsin, avastasin ma tagaistmelt GIANT pleki!!
Nagu ausalt, rusikasuuruse tumepruuni sitalaigu või mis iganes see oli.
Rääää-meeeee!
Ma pole siiani otsustanud, kelle ma ära lintšin selle eest.
Ja siis ma küürisin tagaistet pool tundi.
Aga puhtaks sain, tänk gaad.
Ja kui ma sellega KAA lõpetanud olin,
Oli teistel juba peaaegu mukitud,
Ma sain pluusi ära vahetada ja natuke netis passida
Ja läinud me olimegi.
Või õigemini, me läksime veel Vaala ja Valzi juurde,
Enne kui peole sõitsime :D
Aga polnud viga, jõudsimegi just liha valmimise ajaks kohale :)
Pidu oli selline meeletu ja lärmakas ja rahvarohke,
Mis mulle arvatavasti oleks tiba rohkem meeldinud,
Kui ma oleks ka saand juua vms...
Aga ei, ikkagi oli päris mõnus.
Lihtsalt mingil hetkel paratamatult vajuvad kõik oma gängidesse tagasi
Ja siis on selline killustatud ja laialivalguv tunne...
Ja siis ma hellasin Leenile ja sain teada, et nad on Käras
Ja keskööni oli tund umbes ja
Ma tahtsin Mammule kohe esimesel minutil õnne soovida
Ja siis ma tulin ära sealt.
Viisin Riina teatri juurde ja ise Kärasse.
Oi, see koht hakkab ikka aina rohkem koduks muutuma :D
Lausa ärevaks muudab.
Ja me istusime seal,
Olime sunnitud jälgijad Andrese tapvale oraalsele düsenteeriale
Ja päris hea oli ikka olla.
Ja mingil hetkel õhtu jooksul me kolmekesi (mina, Leeni ja Andres siis)
Lubasime, et ikka lähme 23. juunil Otepääle,
Revolveri teisele laivile!
Jeiiiii!
Sest ausalt, ma ikka NII. NII. NIIIII. Tahan minna sinna.
Ja kuulata jälle Kivikuningat ja Marsi Väike Sõdur,
Mis on uus lemmar...
Ja lihtsalt olla seal esireas ja röökida kaasa neid sõnu, mida tean ja...
No ühesõnaga, ma kardan, et olen ikka täiega fänn :D
Ootan pikisilmi. See saab ikka väga lahe olema.
Kas ma mainisin, et mul on jälle igikõrged lootused? :D
Parem oleks, kui seekord need täidetaks :P
Igastahes... Kuhu ma jäin...
Aa,
Andres lubas mingitel kuttidel oma juuste peale kaarte mängida
Ja jäi neist teoreetiliselt ka ilma :D
nagu ausalt, ma tean, et olin kaine, aga ma kohe ei saanud...
Ma pidin käed rinnale suruma, naeru puristama ja vaatama,
Kuidas Andres minutitega kainenes ja aru sai, et jooksmine on õige tegu :D
Ja kuigi ma ise olin ka suht kindel, et ei laseks tal sellist tobedust teha,
Suutsin ma olla neutraalse ilmega terve aja,
Kui ta aina aktiivsemalt põgenemist välja pakkus :D
Ja tal jäi minu teada terve õlu Kärasse lauale,
Sest meil oli lõpuks nii kiire autosse ronimisega ja kojuminekuga :D
Oi, neid mu kapsaid küll... :P
Viisin nad koju, ise käisin veel tunnikeseks Maiko sünnalt läbi..
No oli tore õhtu, te ei saa seda eitada.
Ja kui täna Limp Bizkit juhtub, siis...
On tänane ikka ka superlahe :D
Ja Revolver juunis... Proovigu keegi mulle nüüd öelda,
Et me ei lähegi või pole raha vms, sest mul on LOOTUSED siin :D
Musid, kallid, lav ja ool :P

Igavusest

Me oleme noored, vabad ja vallatud,
Juba iseseisvad, kuid mitte veel omap2i.
Ei m6tle sellele, et me p2evad on loetud,
Vett me ei joo ja jala ei k2i.

Veel on t2htsaimad s6brad ja peod,
Veel ei hooli hinnast, mis tuleb kord maksta.
Armastus on, kuid kindlalt ei seo,
Kohustuse eest jalga tahaks me lasta.

Juua ja naerda hommikuks 66,
Pole t2htsust siin muredel, paigal.
Las j22da homsesse kohus ja t66,
Koiduni kyllaga on meil ju aega.

Vabadus, kiirus, muretus, armastus...
Leida kord koht siin p2ikese all.
Kyll tulevad meilegi mure ja vastutus,
Praegu las suitseda rehvid meil all.

Elu kui tsirkus, ameerika raudtee,
Kas oled siis k6ielk2ija v6i narr...
Pole reegleid, kirjutame ise need me,
Enne lavalt lahkumist peksa puruks kitarr!

Oma elu superstaar, s2ravaim t2ht,
Oled see, kes iganes olla vaid tahad.
J22b m6te, et puudub selge sul siht,
Suure kiirusse t6ttu tolmu lebama maha.

P6lenud sillad, kadunud pidur -
Kiirus nii suur, et h2gune pilt.
Kui l6ppenud 66 ja sajas viinaga siider,
Tunned kui t2htis on see silmapilk.

Kuus korda p2evas tahaks v2lja sest rattast,
Kuid kardad elu k6rvalt vaid vaadata.
Ning taas lisad pimeda kurvi eel kiirust,
Adrenaliin soontes laseb t6eliselt hingata.

Kruusateel kurvides kahesaja viiega,
J22gu homsesse siiski k6ik otsuses - teod.
Kui suudad, pyya sammu pidada meiega,
Veel on me elus vaid s6brad ja peod...

I don't care if I lose my mind, I'm already cursed...

Eile oli kõige parem.
Just see, mida mul vaja oli.
Parimad inimesed, parim koht...
Külm küll, aga...
Lihtsalt.
Miski on jälle paigast ära,
Aga miski on jällegi nii-nii korras.
Miski on nii tohutult hästi praegu...
Tahaks nutta :D

Seitse surmapattu :P

Mul on üks sõber küll, kellele see surmapattude teema hingelähedane on (A)
Eks ta tunneb end ära, kui kunagi loeb seda :D
Niisiis...
Dum-di-dum...

♥ ♥ ♥

RAEV

1. Kelle peale sa viimati vihastasid? Oma ema...
   
2. Relv sinu valikul? Normaalne malmpann, tänk juu :D
   
3. Kas sa lööksid vastassoost isikut? Jah.
4. Aga samast soost? Jah.
5. Kes viimati su peale vihane oli? Andres =)
   
6. Mis vihastab sind kõige enam välja? Kui inimesed lubadusi ei pea või kritiseerivad mind vigade pärast, mis neil endal kah küljes on.
   
7. Kas pead pikalt viha või mitte? Kõige kauem olen vihane olnud... kaksteist tundi. Kõige lühemalt... minuti. Tavaline on sinna kahe vahele :P
   

LAISKUS

1. Mida sa peaksid iga päev tegema, aga pole tegelikult päris ammu teinud? Tööl põrandaid pesema :D
   
2. Kõige hilisem aeg, mil oled ärganud? 19:00
3. Nimeta inimene, kellega oled plaaninud ühendust võtta, aga pole seda teinud. Jane, Liisa, Kädi ja Evelin. Sorri, you guys :)
   
4. Kõige magedam vabandus, mida oled öelnud? Ema ei lubanud :D
   
5. Oled sa kunagi vaadanud ka pikki reklaame? Jah.
   
6. Millal tegid viimati korralikult trenni? Ammm... Miski aastal 2003 või...?
7. Mitu korda vajutasid hommikul edasilükkamisnuppu oma äratuskellal, et kauem magada? Kõige rohkem? Neli. Tavaliselt? Kaks.
   

APLUS

1. Lihasööja? Abso-fucking-lutely :D Keegi ei saa ilma grill-liha ja šašlõkita tõeliselt õnnelik olla :D
   
2. Suurim kogus alkoholi, mida oled korraga ära joonud? Nooo... Kaks liitrit õlut pluss kaktuse Zip viimasest ajast... Aga kunagi... Poolene viin? Ja siis mudugi kuus liitrit õlut ja kaks liitrit õunasiidrit :D
   
3. Oled dieeti pidanud? Jah.
4. On sul kaaluprobleeme? Jah.
5. Mida eelistad? Magusaid, soolaseid või vürtsikaid toite? Vürtikaaaaad... :D
   
6. Oled sa kunagi vaadanud väikest last või looma & mõelnud:”Mmm.. Lõunasöök.”? Khm... Eip. Ausalt.
   

IHA

1. Mitu inimest on sind alasti näinud (arvesse ei lähe arstid & perekonnaliikmed)? Kaks :D
2. Mitut inimest oled näinud alasti (arvesse ei lähe filmid & perekonnaliikmed)? Noo... Ma olen Vinni ujula dušhiruumis olnud näiteks... Ja nudistide rannas... Ja see intsident Foxy isaga... :D Ma pakuks et oma... kolmkümmend ikka tuleb ära :P Ma olen libu :D
   
3. Oled sa kunagi avastanud, et vahid vestluskaaslase (ükskõik kummast soost) rinda või jalgevahet? Emmm... Jaaa... Mõnikord... Vahel... Ikka... Aga see on sellepärast, et mul on probleeme pilkkontakti loomise ja hoidmisega :D
   
4. Oled sa seksinud? Ei :D
   
5. Lemmikkehaosa (teiste juures)? Silmad, mu ületamatu lemmik. Kael, tihti... Ja noh, rinnad ja tagumikud, why not :P
   
6. Kas prostituudid on sulle ettepanekuid teinud? No kuulge! Ma pole elus prostituuti näinudki! :D
   
7. Oled sa kunagi teinud rasedustesti või suguhaigustetesti? Eip :)
   

AHNUS

1. Mitu pangakaarti sul on? Kaks
2. Kui sul oleks miljon krooni, mida teeksid sellega? Ostaks kinnisvara :P
   
3. Kas oleksid pigem rikas või kuulus? Rikas ikka. Kuulsaks saaks hommepäev "Tõehetkes" :D
   
4. Kas võtaksid vastu igava töö, kui teeniksid selle eest hullult raha? No problemo :P
   
5. Kas oled midagi kunagi varastanud? Jah.
6. Kui palju muusikat on sul arvutis? Nii... Miski... 1000 lugu ümmarguselt.
   

UHKUS

1. Mida oled teinud, mille üle oled tõsiselt uhke? Kirjutanud mõned päris head asjad... Olnud hea sõber ja leidnud häid sõpru... Mitte vandunud elule alla :)
   
2. Mida oled teinud, mille üle su vanemad on väga uhked? Emm... Pole ära surnud, I guess...
   
3. Üks asi, mida tahaksid elus saavutada: Olla iseendaga kunagi tõeliselt rahul ja enda üle uhke.
   
4. Kas sind ärritab teisele kohale tulek? Oleneb kontekstist :P
   
5. Kas oled kunagi osalenud võistluses, teades, et sinu oskused on palju paremad kui kaasvõistlejate omad? Jah.
6. Oled sa kunagi petnud, et saada paremat kohta? Amm... Eip.
   
7. Mida tegid täna, mille üle oled uhke? Tõusin hommikul üles.
   

KADEDUS

1. Millist asja või inimest tahaksid oma sõprade/tuttavate asemel omada? :D Las ma mõtlen... Krissi välimust, Birxi rahulikku meelt, Foxi emmet, Leeni juukseid, Kädi lahedat olekut, Andrese muusikakollektsiooni, Pille energiat ja Kidi annet. Okei, Kid oli pettus, sest ta pole sõber ega tuttav, aga tahan ikkagi :D I could rule the world :P
   
2. Kellega tahaksid kohti vahetada? Foxiga, ta on ikka nii tõsiselt erinev minust, et see oleks väärt kogemus :P Sinna pähe näha...
   
3. Oled sa kedagi petnud (igas mõttes)? Jah. Mitmes mõttes :D
   
4. Oled sa kunagi soovinud, et su füüsiline välimus oleks teistsugune? Viimasel ajal enam mitte nii väga. See on edasiminek, eks? :)
   
5. Millist kaasasündinud iseloomujoont tahaksid oma sõpradelt endale? Noh, siit see tuleb jälle: Birxi rahulikku meelt, Kädi lahedat olekut ja Pille energiat :P
   
6. Kas sa tahaksid, et oleksid ise seda küsimustikku saanud koostada? Amm... Tänks, bat nou tänks :D
   

Nädalavahetusest ka vahelduseks :)

Nii, jättes vahele kogu selle ulgumise ja paanika,
Ärevushäired ja depressiooni ja muu igava ja nõmeda...
Siis läks mu nädalavahetus nii:


Reedel peale tööd pakkisin oma läpaka ja varusokid
Ja sõitsin kodust ära.
Noh, kõik olid tegevuses veel kusagil,
Aga siis saigi rahulikult poes käia
Ja vallikal šampaklaasist rohelist teed juua
Ja lihtsalt olla ja päevitust aretada.
Ja kui Fox hellas, siis oligi aeg liikuda.
Rahvas peale, tanklasse, poodi...
Ja siis lõpuks Võsule kaa.
Kus ma lõpuks rihma lõdvaks lasin,
Normaalselt jõin, HND-d iivelduseni kuulasin
(Palun ära märkida: mul ei iiveldanud, vaid kõigil teistel!!!)
Ja siis me lobisesime ja lobisesime...
Ja ma jäin ikka suht mõnusalt täis juba...
Ja siis, kui me lõpuks liikuma hakkasime,
Orgunnis üks endine tuttav meile väikese üllatuse
Puuetega laste ekskursiooni näol.
Või mis lapsed need ka enam olid.
Ühesõnaga, mingid alaarenguga ahvid vajusid majja
Ja tahtsid seda üle võtta vms.
Hiljem, nagu kuulsime, ka ära uputada.
Rotid.
Aga sel hetkel ei teadnud me nende uriinistest kavatsustest midagi
Ja jalutasime peale mingit nägelust ja asja lihtsalt minema.
Ja läksime O Kõrtsi.
Kus, tuli välja, oli oodatust suurem pilet.
Aga asi sai korda aetud.
Ja siis me seal olime ja passisime...
Ja Kriss ja Kadri ja Karla ja veel keegi tulid sinna...
Ja siis tuli korteri omanik, ütleme, mu tööandja :D
Ja sealt läks lahti selle nädalavahetuse suurim draama,
Mis lõppes sellega, et ma normaalset pandat mängisin Võsul...
Noh, masendavatest detailidest me ei räägi...
Igatahes tulime me sealt öösel kella kahe ringis koju.
Või noh, mina läksin Foxi juurde.

♥ ♥ ♥

Ja laupäeval.
Ärkasin mina kell... Kümme umbes? Või üheksa isegi...
Igatahes liiga vara...
Ja tundin meeletut puudust oma hambaharjast.
Ja Fox ja Kaur läksid oma asja ajama,
St jätsid mu üksi Foxi juurde,
Kus ma sain proovida sõrmega hammaste pesemist
Ja pea ka ära pesta.
No ja kui Fox lõpuks oma osturetkelt naasis,
Siis oli kell kaks juba,
Käisime söömas ja Leeniga poodlemas,
Kusjuures Vaalas oli mingi laat vist...
Palju-palju rahvast, väga kriipi, ärge küsige...
Ja siis viisime meie Foxiga Kauri auto Aburisse,
Kusjuures seal tuli välja, et poleks vaja old
ja me tõime selle Rakverre tagasi :D
Me olemegi sellised, ausalt, meiega pidevalt juhtub nii :D
Ja siis me kihutasime Kära juurde, kus Leeni ja gäng juba ootas...
ja Pille täiega ignoreeris mind ja ma ei saand hiljem kaa oma lubatud amelemist,
Mille üle ma olen siiani täiega depressiivne, onju... :D
Ja siis me pakkisime asjad autodesse ja sõitsime Vajangule.
Kusjuures, ausalt!
Mul tuli alles poolel teel meelde,
Et mul on pagassis võõrad kidrad
Ja mingi kõlarimoodi asjandus, mis vabalt võiski kõlar olla :D
Noh, kes teab, see teab :D
Igatahes see oli veits murelik osa.
Aga lahenes ilusti.
Ja siis me olime Andrese juures,
Jõime ja sõime ja lobisesime ja tegime igast... värki :D
Kuni kontserti ette valmistati.
Ja siis oligi kontsert, daahhh.
See oli cool, kuigi šampa, mida ma selle ajal jõin, oli küll päris kräpp.
Aga muusika tegi selle jubeda maitseelamuse tasa.
Ja ikka täiega mõnus oli.
Ja kõige lahedam oli suitsupaus teel Rakverre tagasi,
Kui keset suvalist põldu inimesed a capellat tegid
Ja üldse, jube mõnus tunne tuli sisse,
Mul käis jälle mingi laine üle pea ja siis ma pidin natuke nutma,
Aga see oli peaaegu sama palju rõõmust kui masendusest :D
No ma räägin, ma olen täisimelik, kui ma juba jooma hakkan.
Ja siis Kärasse, kus ma ikka liiga palju õlut ära tarbisin.
LIIGA palju.
Ja kus ma inimestelt suitsu käisin küsimas
Ja igasuguste asjade üle lampi naersin,
Kuigi ma ei teagi enam, kas need olid naljad kaa või ei :D
Ja kus ma peaaegu ära unustasin, et ma masekas olen,
Sest mul oli nii veider õllene tunne ja selline hea tuimestus oli sees..
Ja kui Andres poleks kätte võtnud
Ja Foxi järele kutsunud ja mind minema tüürinud sealt,
Siis ma võibolla praeguseni istuks seal ja naudiks oma õllest tunnet :D
Mis teeb mu olemise veel sitemaks,
Sest just siis oli see moment, kus ma suutsin...
Noh, ütleme nii, et Foxil karbi lahti jätta
Ja selleks ajaks, kui kõik juhtund oli, oli mul enda pärast ikka väga häbi.
No aga ma ei tea, kui ma joon, siis ma olengi täiesti loll.
Ja ma ise vihkan end tavaliselt kõige rohkem veel.
No ja niiet jah.
Ma ei peatuks sellel rohkem.
Sest, apparently, Andres ise oli selle ööga juba unustanud,
Nii et kõik on korras nüüd, ma loodan.
Kuigi, ma ise küll mõtlesin omal aju valusaks ja vaevlesin 12h süümekates :D
Ma olen nii sitt inimene, ikka, ausalt...

♥ ♥ ♥

Ja pühapäeval...
Pühapäeval ma lõpuks tulin koju ära.
Ja asjad lahenesid.
Ja kõik on korras. Jälle. Praeguseks.
Ja kuigi mu masekas ei ole päriselt taandunud veel,
Siis...
Noh, ütleme nii, et kõike seda draamat
Ja kaht ööpäeva pisaraid oli vaja küll.
Mõned sõlmed hargnesid lahti.
Ja tegelt ma olen ikka one lucky girl
Tehke mis tahate.

Driving me crazy

Seekord on see tõesti nii.
Ma ei suuda enam.
Ei jaksa võidelda, ei jaksa vastu astuda...
Ma olen nii meeletult väsinud.
Kõik, mida ma puudutan muutub lõpuks tuhaks.
Lihtsalt... Liiv, mis sõrmede vahelt tuulde pudeneb.
Jälle mingi kohutav draama,
Jälle sama rada.
Jälle pisarad, mida ma lubasin mitte valada.
Ma tõesti arvasin eile öösel,
Et ei suudagi enam kunagi nutmist lõpetada.
Kõik seinad purunesid,
Kõik kaitsed olid korraga maas.
Ja valu tegid asjad, mille olin nii sügavale matnud,
Et ei teadnud enam ise ka, et nad üldse haiget võivad teha.
Ma ei teadnud isegi, et olin nii haiget saanud...
Ja nüüd ei tea ma enam.
Ei tea, kuidas või kellega edasi minna.
Suur osa minust oleks eile lihtsalt süüte sisse keeranud
Ja sõitnud ja sõitnud, kuni kõik seljataha oleks jäänud.
Oleksin tagasivaatamata läinud ja enam mitte iial mõelnud,
Mille selja taha jätsin.
Oleksin jätnud maha kõik, ka iseenda...
Väike osa minust tahtis lihtsalt kõik minema visata,
Ära kaduda, merre jalutada...
Lihtsalt.
Ja minna ja minna kuni mitte midagi enam poleks.
Ja siis see tervemõistusega loogiline osa minust...
Mis pidas mind lainete piiril kinni,
Sundis ringi keerama ja jälle elule vastu astuma.
Isegi kui veel neli tundi hiljem, isegi kui PRAEGU on tunne,
Et ainult nutaks ja nutaks ja ei teeks enam iial midagi muud.
See väike, aga terve osa minust,
Mis keelas mul minema sõitmast ja telefoni autoaknast puruks viskamast.
See osa, mis ei lasknud mul minna ja unustada iseennast.
See osa, mis üle kõige maailmas armastab...
Elu, ma arvan...
Armastab MIND, ükskõik, kui fucked up ma poleks.
See osa, mis armastab neid inimesi, kelle ma eile öösel maha oleksin jätnud.
See osa, mille kohta ma vahel arvan, et see polegi mina,
Vaid keegi teine.
See tugevam ja arukam ja rahulikum osa minust.
Ja kui 99% minust ei suuda enam, ei taha, ei jaksa...
Kui 99% minust nutab ja nutab ja nutab...
Siis see 1% on see, mis siiani mind püsti on hoidnud.
See, mis on aidanud mu tänasesse päeva.

♥ ♥ ♥

Vahel on mul tunne, et mitte teised, mitte kogemused, mitte maailm
Pole mind katki teinud, kõlbmatuks muutnud...
Vaid ma olengi alati selline olnud.
Puruks. Praak.
Et tegelikult ma lihtsalt üritan leida vabandusi.
Ja TEGELIKULT...
Tegelikult olen ma lihtsalt liiga väsinud.
Ma olen ainult tahtnud kohta, mis kuuluks täiesti mulle.
Kohta, mis oleks alati olemas...
Ma olen ainult tahtnud olla keegi sellisena nagu ma olen.
Ja see lihtsalt ei toimi.
Miski ei toimi.
Ja nüüd on mul...
Gaad, ma ei hakka töinama, ausalt, ei hakka...
... Nüüd on mul tunne, et mul ei ole seda kohta kunagi olnudki.
See aeg, kus mul oli pere, kus mul oli kindlustunne ja teadmine...
See aeg tundub nii kauge, nii meeletult kauge,
Et see oli arvatavasti kellegi teise elu.
Ma ei mäletagi enam peaagu,
Mis tunne oli olla endas ja maailmas nii naiivselt kindel.
TEADA, kahtlusteta, et mul on inimesed, mul on tulevik, kõik on kindel.
Praegu on kõik lihtsalt nii pagana habras.
Inimesed kaovad ära, reedevad, lähevad ja teevad haiget.
Elu on liiga suur ja liiga hirmutav.
Kurat!
Ja mina ei jaksa.
Ma tahan end ainult terveks igavikuks kusagil kerra kerida,
Unustada ära, et seal väljas on maailm ja vead ja pettumused...
Ja magada ja magada ja magada...
Ma tahan seda ühte kohta, mis kuuluks mulle ja kus ma võiksin seda teha.
Ma tahan kedagi, kes oleks minust suurem ja vanem ja kogenum ja tugevam...
Ma tahan, et kui mul on nii-nii valus, nagu praegu,
Et ma siis võiksin minna ja tunda, et mind kaitstakse ja hoitakse
Ja et on miski, mis on nii kindel...
Ma tahan, et mul oleks praegu midagi nii kindlat,
Mis hoiaks mind mõistuse juures,
Sest mul on tunne, et see lihtsalt jookseb minu eest ära.

♥ ♥ ♥

Ja ma tean ju tegelikult, et mul on see keegi,
Kes on alati kompromissideta seal.
Ma tean, kallis, tean nii kindlalt.
Aitäh sulle. Kõige eest. Ma ei tahtnud, et sa mind nii näeksid,
Aga sa oled ainus, kellele ma selle katkise ja hapra osa endast usaldan.
Ma ei tea, mis edasi saab, ma ei tea, kui kaua see kestab...
Aga sinu suhtes ma tõesti usun,
Et sa ei kao ära,
Et sa ei anna alla, kui asjad lähevad hullemaks...
Sa oled see, kellele ma esimesena mõtlen,
Kui on nii-nii valus ja tahaks end lihtsalt kellegi juurde ära peita.
Armastan.

Nothing more to say.

See, kes kunagi täitis mu maailma,
Nüüdseks on ajaloomudasse vajund.
See, keda uni käib laugele maalimas,
On praeguseks kuhugi lõplikult kadund.

On ainult üks, keda saatangi ära ei vii,
Vaid üks, kelle vastu ei saa võidelda.
Kunagi kusagil, mäletan, et ütlesid:
Kui üldse keegi, siis meie jääme alati püsima.

Nüüd üksinda juba kaugelt liiga kaua
Olen istunud mängides vene ruletti.
Sa minnes mul jätsid vaid kaevatud haua
Ja kaela meetri roostevaba ketti.

Ja kuidas iganes proovinud pole,
Temast ma ikkagi lahti ei saa.
Ta ootab mind peeglis, et süütaksin tule,
Ootab võimalust hulluks mind ajada.

Vahel pudelipõhjas ta ootamas mind,
Viina kibedusest pilk on tal hullem.
Irvest ta näol tean - ja kinni jääb hing -
On järgmine kuul rauas määratud mulle.

Sinu kaevatud hauda siis kukkuda,
Iseendale peale veel kraapida muld.
Võiks igavesti vaklade seltsis ma tukkuda,
Unes näeks taevast ja põrgut ja sind.

Isegi siis.

Sulen nüüd silmad ja endasse sulgun.
Pole võimalik pöörata asjade kulgu.
Läbi laugude vaadates tänavail hulgun.
Andke tuld! Tooge välja! Mis tuleb, see tulgu!

Hirme saab võita neil' astudes vastu.
Jumalakartlik las põrgusse laskub.
Kardad tuld - lahtine leek pane tasku.
Kui kord kaelas on köis, kaob hirm surma vastu.

Usk ja vabadus - vaid kaks illusiooni,
Neid püüdes end reedad ning vahetad pooli.
Vaba kõigest, ent uskudes, muust sa ei hooli.
Kord mõistad - pole võimalik omada tiibu JA juuri.

Terve oma elu vaid rapsid ja lahmid,
Teed ema ja riigi ja Jumala tahtmist.
Tühja pilguga mõnikord peeglist end vahid,
Aru ei saa, millal kontrolli käest küll lasid.

Elu võis oodata, kõige muuga oli kiire,
Tuli järgida kord kätte võideldud piire...
Vaid üks kuratlik mõte, mis koljus teeb tiire -
Kui palju su elus on olnud tõesti olulisi viive?

Ja nüüd - suled silmad ning endasse sulgud,
Pole võimalik enam pöörata asjade kulgu.
Läbi suletud laugude näed laternavalgust,
Andke tuld! Tooge välja! Mis tuleb, see olgu!

Revolver!

Eile oli... Peaaegu mõnus ja peaaegu masendav ja..
Eile. Eile oli eile.

♥ ♥ ♥

Ei, tegelikult oli meil mõnus.
Peale kohutavate ja rõvedate naljade,
Mis meile nii omased on.
Sai tõsiselt räägitud kaa.
Peaaegu kõigest.
Ja muusika oli super,
Isegi kui Revolver oli mõnevõrra pettumus
Eelnevaid ootusi arvestades.
Laulja oli neil kas ilgelt närvis,
Ilgelt joobes või suhteliselt nõrk.
Aga Kivikuningas on ikkagi täielik lemmik hetkel,
Ühe laulu tundsin veel ära, see oli suht kena üllatus :)
Ohh, kui nad nüüd natuke veel edasi areneksid,
Siis saaks neist uus lemmik täitsa 200% :)
Ja Dramamama ületas kõik ootused,
Neil oli päris mitu head lugu ja laulja oli hea ja...
Jap, silmaringi avardav kontsert ja värk.
Ja kui välja arvata see, et ma pidin kahte kapsast kantseldama
Ning ainus kaine seltskonnas olema ja
Rahapuudusel kuival passima,
Siis kordaks iga kell uuesti seda :)
Tänan, mu kapsakesed,
Kui te järgmine kord kaht kilo taarat ka aint autosse ei jätaks...
Musid!!

Vahelduseks normaalset kaa.

Niisiis.
Ma olen nüüd jälle väljas oma hallist pilust :D
(Must auk oleks lihtsalt liiga palju öeldud :P)
Ja üritan kuidagi normaalseks saada vahepeal.
See, et Leeni ja Kädi on lõpuks otsustanud oma blogid ellu äratada,
Oli hea algus mu normaalsele päevale :)
Mulle meeldib nii väga end nende eludega kursis hoida,
Sest reaalselt on nii, et Leeniga koos olles ma lobisen pidevalt ise
Ja ei anna talle absull sõna
Ning Kädiga me igapäevastest asjadest rääkime kriitiliselt vähe.
Nagu polegi harjumust temaga kusagil teetassi taga lobiseda,
Ma ei teagi miks.
Tegelt võiks.
Niisiis, Kädi, kui sa juhuslikult loed seda kunagi,
Siis kutsu külla mind. Ja Leenit. Ja Foxy äkki isegi :D
Ma luban, et võtan oma teepaki ja kruusi ja meepurgi kaasa, kui vaja :D
Oleks ikka päris lahe vahelduseks mingit kodust õhtut aretada
Ja mõnuleda ja lobiseda ja leboda ja...
Ma tegelt päris tahaks seda.
Võiks meilgi aretada seda, kui vaja :P

♥ ♥ ♥

Ja veel.
Kuna ma selles blogis siin IKKA VEEL pole üles leidnud kohta,
Kust näha, kes ja millal ja kui palju su blogis käib,
Siis ma poolnaljatamisi, aga pooltõsiselt ikkagi kaa,
Teeks väikse küsitluse
Ja paluks, et siia kommentaaridesse jätaks lugejad endast jälje.
Soovitavalt nime ja tutvuseastme kujul,
Et ma teaks, kes ja kui palju siin üldse käivad.
Ma ise arvasin, et see rohkem mulle ja mu sistadele on,
Aga viimasel ajal tulevad signaalid,
Et ikka teised on ka selle kohe üles leidnud.
Lihtsalt huvist.
Kui te viitsite.
Oleks kena :D
Et ma teaks, kui avameelne ma siin ikka olla võin ja nii :D

Now you see it... Now you don't!

Täna on mul selline off-day.
Väga paigast ära.
See tuim näriv valu kusagil kaugel ja sügaval
Ei lase mul korralikult mõelda.
Tahan päikese käes mõned tunnid lamada
Ja mitte millelegi mõelda.
Tahaks kellelgi ümbert kinni hoida natuke.
Liiga sarnane päev seitsme aasta tagusega võrreldes.
Ikka veel.
Ma pole arvanud, et see painab ikka veel.
Tahan lihtsalt ära.
Tahan lihtsalt mitte mõelda.
Vahel ma tahan lihtsalt oma issit.
Ja siis ma tean, et olen ikka loll küll.
Ja tean, et on aeg kusagile ära kaduda.
Kusagil end kerra kerida oleks hea.

Sweet thing

Üritan siin mälu järgi nüüd kõik selle kõne kirja panna,
Mille ma tööl valmis kirjutasin oma vabadel hetkedel :)
Niisiis, siin on need mõtted,
Millega ma eile öösel üleval istusin:

Kõiges selles mäsus ja tormis,
Mille keskel ma praegu hingata püüan,
On tegelikult püsivaks ja kindlaks liiniks sõprus.
See sõprus on seal olemas.
Ma ütlesin sulle, Fox, sõprus ja see muu
On lihtsalt kokku keerdunud nagu spiraal,
Kord üks peal, kord teine, aga nad mõlemad on seal.
Ma sain nüüd aru.
Ma pean lihtsalt sõpruse sealt välja noppima ja sellest kinni hoidma,
Muud midagi.
Ma pean õppima ignoreerima seda hullust,
Mis minus keeb ja hoidma kinni sellest ühest kindlast niidist.
Ja me tean nüüd, et saan sellega hakkama.
Ma tean, et olen seekord nii tugev.
Niisiis.
Minuga on kõik tegelikult korras.
Ausalt-ausalt.
Siin kõige all on minuga kõik korras.
Võib-olla on mul natuke kõikuvam tuju
Või natuke rohkem vaja kellelegi õlal nutta
Või on mu sõidustiil natuke kannatanud minu tormitsemise all :)
Aga tegelikult on kõik OK.
I promise :)

Ja veel.
Mis mind eriti hästi maas hoiab,
On mõte mu õdedest.
Birx ja Kriss:
Kui te siiani ei tea, kui tähtsad te olete,
Siis te ei saagi teada vist.
Sest meie kolm jääme.
The Power of Three :D
Relika ja Leeni:
Te olete need, kellele ma mõtlen kell neli hommikul,
Kui päike juba nagu tõuseks, aga ma ikka veel ei maga.
Mõtlen siis, kui on hästi raske ja tahaks nutta,
Mõtlen siin, kui kõik on ideaalne ja tahaks tantsida.
Kõik, mida mul on privileeg teiega jagada, on kergem, parem ja värvilisem :)

Armastan teid nelja kõige rohkem.
Olete mu kõige paremad.

See vaevama on j22nud...

Ei sobi minule su pime meelelaad,
Ma pole sinu jaoks veel vaimult kyps.
Mu jutud sinule on tapvalt igavad
Ja meie suhtlemist v6ib pidada vaid napakaks.

Ma kuulan sind ja sinu valutavaid s6nu
Ma n2en - sa t6esti ihkad kannatada.
Kuid mina, t2nan v2ga, ei leia sellest m6nu,
Ma tahan elada ja seda m2letada.

Mu roosad hetked ajavad sind hulluks,
Sinu mustad masendavad mind.
Ma peksan sinu plaadikogu puruks
Lihtsalt. Et kasv6i raevus puudutaksid mind.

Ma pyyan juurida sust v2lja arusaama,
Et kui hingel pole valus, pole armastust.
Sa tahad n2idata mul' "t6elist" maailma,
Mis sinu jutu j2rgi t2is on verd ja pisaraid ja kust.

Mind solvad nende tillukeste fraasidega,
Mida pillud syydimatult iga p2ev ja tund.
Noh, vastutasuks topin makki Christina Aguilera,
Et p6hjalikult h2irida su und.

Ja 2kki ytled midagi nii ilusat ja t6sist.
Yht2kki on su pilgus mingi lapsemeelne r66m.
Ning tunnen t6esti end kui 6pilane esimesest klassist,
Kes sinu k6rval elus esimesi samme teeb.

Ja m6nikord, kui sina seda t2hele ei pane,
Ma j22n sind lihtsalt totralt vaatama.
Ning m6tlen t6siselt ma selle yle vahel,
Mis kurat pani mind kyll s'usse armuma??!

Ma tean...

Istume koos universumi veerel,
Kaks vaatlejat üksteise lähedal.
Sinu pillatud väikene hõbedast peegel
On linnuteeks saanud me jalgade all.

Otsin su kätt, et saaks põimuda sõrmed,
Sest pimedas pilgud ei põimuda saa.
Viimaks ometi hargnevad lahti kõik sõlmed,
Mille kõrisse sidusid vaikinud sosinad.

Peas keerlevad sõnad, mida öelnud veel pole,
Kuid mida sa kindlasti kuulama pead.
Südant ahistab hirm, et kui hetke ei tule,
Siis kaon ja sa iialgi teada ei saa:

Et kuigi ei näe ma su silmade värvi,
Tean täpselt, mis lõhnaga on sinu juus.
Ja tunnet, mis tekib, kui hoian su sõrmi,
Ei leiaks ma kunagi milleski muus.

Peas vasardab pelg, et kui kohe ei ütle,
Et langevad tähed ei eruta mind,
Sest soovida oskaksin neilt ma vaid ühte
Ja mulle on juba ju kingitud sind,

Siis lõpuks sa loobuksid ootamast sõnu,
Mida pelgab sul' öelda mu külmetav suu
Sa lendaksid ära, jättes mulle vaid valu,
Lootes kuulda neid lõpuks ehk kelleltki muult.

Ja siis tunnen kõrvas su hingamissoojust,
Kui ohates toetad mu õlale pea
Ning vaadates koos, kuis üks päike taas loojub,
Kuulen su sosinat: "Kuid ma ju tean..."


Esimene luuletus mille ma olen kirjutanud üle aasta või nii.
Pühendatud Porkunile ja Foxile ja Sellele Erilisele,
Kes hetkel nii tugevalt mu südames on :)

Mingi valusegune 6nn...

Siin ma nyyd siis j2lle olen.
Ma kohe ei suuda armumist puhta r66muna v6tta,
Ikka peab mingi draama ja valu ja igatsus olema.
Ja seekord ma tunnen, et t2itsa v6imalik,
Et kui ma praegu ei riski,
Kui ma ei anna sellele asjale enda sees v6imalust,
Siis ma kahetseksin seda.
Pikalt-pikalt.
See on nii uskumatu, nii ootamatu, nii eba6iglane, nii kummaline...
Aga yhe ma juba lasin k2est, yritamata.
Kuid samas...
Panused on v2ga k6rged.
Kaotus v6ib olla peaaegu m6eldamatu katastroof.
Mul on vist mingit head plaani vaja.
Aga ma arvan... Usun...
Ma olen peaaegu kindel, et olen valmis nende panustega m2ngima.
Ilmselt.
Kurat, miks see nii raske peab olema????
Ainult mina suudan...

Living my life

J2lle on t66l igav.
J2lle ma m6tlen yle.
P2ris hull ikka, kuidas saab omale ise igasuguseid probleeme kaela m6elda.
Keegi, palun puhastage 2ra mu meeled,
Et mul ei oleks enam seda "jookseks-kymnes-suunas" tunnet.
See on k6ige hullem, mis juhtuda sai.
Mulle peaks armumine keelatud olema >D

My eyes give me away =)

Minu jaoks ei ole probleem mitte yksik olemine,
Mitte see, et mu elus pole seda yht t6elist armastust.
Ma ei p6e selle p2rast, et mul pole "mu oma inimest"
V6i et mul pole teda terve oma elu olnud, pmst :D

Minu probleem on pigem see,
Kuidas v2ltida armumist igasse viimasesse kui lahedasse inimesse oma elus :)
Mitte fyysilist armumist ei pea ma silmas.
Aga see on sama kestev ja soe ja k6ikehaarav tunne,
Mis tuleb ja tekitab minus s6ltuvuse ja vajaduse teatud inimeste j2rele.
Ja ma tean ometi nii h2sti, et peaaegu miski siin elus pole igavane,
Inimesed ei j22, suthed ei s2ili.
Ma ise olen ju see, kes r22gib alati, kuidas teist ei tohiks kinni hoida,
Kuidas me peaksime v22rtustama s6prust, mis on olnud ja seda mitte v2gisi pikendama.
Japh.
Aga siiski.
Ma yritan ju, eks? :D
Mul tuleb see armastamine nii lihtsalt ja kergesti ja kiiresti,
Et ma ei saa ise ka vahel aru,
Kui ma juba ylepea sees olen.
Ja siis saab minust t2iesti lootusetu kanaema ja sulav6i.
Ja ma ei suuda enam lahti lasta ja muutun s6ltuvaks ja ahistavaks.
Ja ma ise tean seda.
Seega - ma yritan sellist olukorda v2ltida.
Aga siis ei saa ma inimesi omale l2hedale lasta.
Ja ma olen kauge ja imelik ja ma tunnen end imelikult ja valesti.
Mida siis teha?

Aaa.
Ja jahhh.
See on t6si.
Aga see pole "selline" armastus.
Lihtsalt vaimustus ja s6ltuvus ja imetlus ja soojus...
Millest v6ib, kui sellele voli anda, kasvada v2lja t2ism66dus kinnisidee.
Pekki kyll.

Tell me...

Reede öösel HND kontsert Tapperis.
Kõige-kõigem.
Ma ei suuda uut plaati ära oodata,
Niiiiiii hea saab see olema :D

♥ ♥ ♥

Ja eile.
Mõnus filmi-, sauna- ja söögiõhtu :D
Hästi rahulik ja lahe, just nagu mulle meeldib :)

♥ ♥ ♥

Nüüd on minu jaoks hetkel
Peamine plaan
Meie kokteiliõhtu Võsul :)
St siis igaüks toob mingi joogi,
Võtame kokteilide retseptid ette
Ja õpime lõpuks midagi tegema kaa :D
Cosmopolitan, Mojito, Sex On The Beach... :D
Teex kohe kuidagi klassikaliselt ja kenasti,
Vaarikate ja piparmündiga jääkuubikud,
Korralikud klaasid, mitte papp-topsikud,
Ühesõnaga rohkem pidu, vähem läbu :P
Nii mõnus oleks ju.
Ootan.

♥ ♥ ♥

Aga seni:
Nautige kevadet,
Mõelge suvest
Ja olge ikka sama lahedad,
Kui te mul siiani olnud olete!
Mis ma teieta teeksin küll, ah? :D

Eilne

Aga meil oli eile tohutult lõbus :D
Ma sain jälle väljapaistvalt rõve olla,
Aga noh... Ma süüdistan selles oma sõpru,
Kes mu selliseks on kasvatanud :P
Ohjahh...
Kui soojemaks läheb,
Tahan ma mõne kivi otsas (näiteks selle, mille otsa ma eile ronida lubasin!!)
Kohe tunde järjest lainete mühinat kuulata
Ja vahepeal empekast HND-d lasta.
RRhhh, kui hea see oleks.
Hetkel tahaks ülse igast asju.
Tahaks mingit pikemat autotrippi,
Tahaks päikesetõusu ajal mõnel heinamaal pilte klõpsida,
Tahaks, et oleks ilgelt soe,
Tahaks ujuma juba,
Tahaks lihtsalt liikuda kuhugi, teha midagi...
Mingi reisipalavik vist sees jälle :)
Kohutavalt tahaks mingit autotrippi tegelt.
Sõidaks läbi öö,
Jõuaks päikesetõusuks kuhugi mere äärde,
Teeks hommikuse supluse,
Kuulaks linnulaulu,
Veedaks päeva liivas limonaadi limpsides
Ja tuleks järgmisel ööl tagasi.
Lihtsalt niisama.
Ma tahaks, et keegi teeks midagi sellist.
Lihtsalt niisama.
Võibolla kunagi juhtubki :D
Kõne peale veerand tundi ette,
Paki päevitusriided, rahakott ja päiksekad kokku,
Kohe oleme ukse taga :D
Ja siis minekut.
Mulle kohe meeldivad sellised üllatused.
Mitte, et need minuga tihti juhtuks :P
Muahh, ilusat päikselist kevadet =)

Apelsinist päike :)

Tead, kallis, seda tunnet,
Kui su ees on alles puhas valge leht,
Ootamas sõnu, ootamas sinu kirja...
Seda ootusärevust ja neid võimalusi?
Seda vastutust ja kohustust...
Tead Sa, mida ma mõtlen?

♥ ♥ ♥

Taas kevad.
Taas see tärkamise ja õidepuhkemise aeg.
Seitse aastat.
Kui Sa vaid näeksid mind.
Sa oleksid ehk tõesti uhke.
Ma usun, et Sa oleksid.
Ma olen kohtunud nii paljude imeliste ja eriliste inimestega.
Ma olen nii paljut näinud.
Ma olen muutunud.
Kui Sa näeksid mind nüüd, siin...
Sa näeksid seda armastust, mida ma nüüd lõpuks jagada julgen.
Sa näeksid, kui palju vähem on minu armastuses nüüd pisaraid.
Ma tahaksin, et Sa tunneksid neid kõiki.
Ma tahaksin neid Sulle tutvustada, igaüht neist.
Nemad, kes nad panevad mu hingama ja naerma, tundma ja olema...
Ma tahaksin, et Sa oleksid siin ja näeksid seda päikesepaistet,
Mis minu elus nüüd lõpuks olemas on.
Ma kardan, et Sa jäädki alatiseks minust mäletama seda mässulist pubekat,
Seda, kes vihkas ennast ja kogu maailma.
Et Sa mäletad mind igavesti sellena, kes ma Sinu jaoks kõige vähem olla tahtsin.
Aga ma pole enam see.
Pole juba päris pikka aega.
Kui Sa oleksid praegu siin...
Ma viiksin Su endaga kaasa kõigisse neisse paikadesse,
Mis mulle praegu kõige enam tähendavad.
Me võiksime mere ääres päikeseloojangul šampust juua,
Me võiksime läbi öö sõita,
Sa räägiksid mulle jälle tähtedest ja tähtkujudest...
Ma tahaksin, et Sa oleksid siin.
Isegi, kui Sa peaksid kohe hommikul uuesti minema.
Ma tahaksin, et Sa näeksid, milline meie elu nüüd on.
Et see on tõesti... hea.
Ma tahaksin Sinuga seda kõike jagada.

♥ ♥ ♥

Kallis...
Kõige kallim.
Kunagi, kusagil...
Ma kingiksin Sulle päeva.
Kingiksin Sulle enda ja oma elu.
Kingiksin Sulle kõik, mis selles on head.
Palju õnne sünnipäevaks.
Ükskõik, kus Sa praegu ka poleks.
Meil on kõik tõesti hästi.
Palju armastust.
Minu armastusest kuulub suur osa Sulle.
Ja veel suurem osa kuulub minu inimestele.
Kelle armastusest olen ma osa saanud ja saan ka edaspidi.
Kevad.
Kõik tärkab.
Kuula, kuidas lumi sulab.
Kuula, mu kallis.
Kui ma sosistan Sulle Sinu Päeva viimastel minutitel.
Armastan Sind.
Tahaksin, et oleksid siin.

Ühest ja teisest ja veel millestki...

Elu läheb ikka omasoodu.
Ei saa keelata armastust,
Ei saa seda ka vägisi kinni hoida.
Vaatame, mis tuleb.
Ma kavatsen lihtsalt õnnelik olla
Ja kõik ülejäänu tuleb või jääb tulemata.
Sellele, kes kunagi oli kõik,
Ei suuda ma enam silma vaadata.
Ma ei teagi miks.
Pole ju enam mingit tunnet.
Võibolla ainult reetmine.
Võibolla siin ongi asja tuum.
Võibolla ma mõtlen lihtsalt jälle üle.
See kõlab supertõenäoliselt.
Igatahes:
Ma pole sadomasohhist,
Ma ei taha pidevalt piineldes ringi käia.
Aga ma ei taha ennast piirata ka.
Niisiis, mis juhtub, see juhtub.
Ja mina tunnen,
Et varsti on jälle aeg Võsule elama minna.
We'll see.

Roll on, rollercoaster...

Vahepeal?
Kaks stiilipidu.
Ilgelt palju head nalja.
Nii lahedad inimesed, kellega veedaks tõesti iga hetke koos.
Üks ilgest limukast psühhopaat, kes end siiani liigagi hästi varjanud.
Ma poleks kunagi uskunud, et see nii lõppeb.
Valetamine, varjamine... Suutsime sellega leppida ja selle andestada,
Sest see oli tema iseloomu paratamatu osa.
Aga neid sõnu, NEID tegusid... Mitte iialgi.
Mitte keegi, MITTE KEEGI ei aja oma väikeseid rasvaseid käppasid
Karistamatult minu perekonna külge.
Kaugelt liiga vähe ajaveetmist minu rokkaritest sõpradega :)
Sorry, mu Kärakad :D

♥ ♥ ♥

Ja jälle on kevad.
Aga see on OK.
Hetkel vähemalt.
Ma olen selleks hetkeks jälle oma tasakaalupunktis.
Hetkeks on kaalukausid jälle tasakaalus :)
Tüüpilised Kaalud noh :P
Ootan suve, ootan öid järve ääres ja lõputut rokkimist...
Ootan Inglismaad, ootan päikest ja pidusid.
Ja ometi...
Olgem ausad.
Paljud need asjad toimuvad juba enne suve :)
Olen ikkagi õnnistatud.
Mul on lihtsalt maailma parimad sõbrad ja tuttavad.
Kallistan, armastan, tervitan.
Muahhhh!

♥ ♥ ♥

Ja lubage siis mulle,
Vaesele palavikuhaigele,
Kes poole tunni pärast tööle peab minema...
Lubage, et me:

♣ Teeme kevadise grillika ja chillika kusagil vee ääres.
♣ Avastame mõnd matkarada ja teeme tonni kevadisi pilte.
♣ Korraldamegi Karepal need puulõhkumise ja koristamise talgud.
♣ Leiame kusagilt veel mõne jäätunud lapi lund ja teeme viimased lumeinglid.
♣ Hehh. Vastutasuks Karepal orjamisele orjame ka Võsul? Ukse- ja põrandaliistud
ja koristamine jne :P
♣ Et meil on veel enne suva ka terve tonn igasugust lahedat meelelahutust!

:D Lubage siis noh :D
Ma lähen kohe palju parema meelega tööle.
Ai, mulle meeldib, kui ideepõld on lai ees :P
Siis on kohe valikut, kui peaks tekkima aega midagi teha :)

Sinule.

Armastusega.
Isegi kui see on esimene ja viimane kord,
Kui ma seda sõna sinu suhtes kasutan.
Las see olla nii ülestunnistus kui hüvastijätt.
Mul on seda lõpetust vaja, enne kui ma suudan...
End lõpuks vabaks rebida ja minna.
Elu on naljakas, eks ole?

♥ ♥ ♥

Oh, ma mäletan nii selgelt seda esimest korda,
Kui ma sind nägin.
See on mul siiani meeles.
Need üürikesed tunnid, kus me isegi kaht sõna ei vahetanud :D
Oh, need kummitasid mind veel palju hiljemgi.
Sa lihtsalt olid nii... Eriline. Tavaline. Imearmas.
Ja kui me siis uuesti kohtusime...
Palju-palju hiljem...
Sa panid mu südame uperpallitama palja pilguga! :D
See oli nii hull...
Ja mul võttis see aega... Kolm? No ütleme neli päeva.
Ja ma olin lihtsalt lootusetult kadunud.
Ma olin ülepea sees. Eksinud, meeleheitel, õnnelik, hirmust ogar :)
Ma teadsin nii kindlalt, et sellest ei tule midagi.
Ma teadsin NII kindlalt, et sa isegi ei tea...
Ja samas, ma mingi väikese osaga lootsin, et ehk siiski...
Et sa ehk siiski tead, et sa saad teada, et...
Et sa lõpuks NÄED.
Sest ma olin ju täiesti haige sinu pärast
Ja see ei saanud kellelegi maailmas märkamata jääda!!
Ma olin korraga meeletult õnnelik ja täielikus ahastuses.
Ma olin kolm minutit maailma õnnelikem, et siis kolm tundi nutta :D
Oh, sind...
Ma ei tea siiani, aga usun, et sa vist ikkagi ei teadnudki.
Ei teagi.
Ja parem ongi.
Kui sa oleksid mulle kasvõi kübeme lootust andnud...
Ühe pilgu, ühe sõrmeliigutuse, ühe sõna...
Ma oleksin olnud valmis...
End täiesti kaotama, end maha müüma, endast loobuma...
Minust oleks sel hetkel saanud ÜKSKÕIK mis,
Ma oleksin teinud ÜKSKÕIK MIDA.
Sa olid minu kõikehaarav armastus.
Seitse pikka-pikka kuud.
Seitse kuud, kus ma sõltusin sinust.
Seitse kuud, kus päev sind nägemata tundus aastana.
Meeleheitlik, mõistuseta, ebaloogiline, roosade prillidega armumine.
Ja nüüd...
Pärast seda kõike.
Pärast neid nutetud peatäisi.
Pärast neid salaja heidetud pilke ja häälevärinal öeldud sõnu...
Lasen ma sul minna.
Või pigem: lasen iseendal minna.
Ma lasen end vabaks.
Võibolla sa tead, kes sa oled.
Võibolla ei saa sa kunagi teada.
Võibolla räägin ma sulle sie kunagi.
Aga sa võid ühele kindel olla.
See tunne, mis mul oli, kui ma sind nägin, kui ma su häält kuulsin, kui ma sulle mõtlesin...
See tunne ei unune kunagi.
Keegi kusagil on sind kunagi armastanud,
Nii väge, et see tegi haiget.
Isegi kui see oli mõttetu, pubekalik armumine.
Keegi kusagil kunagi...
Minu südamest kuulub tükike igavesti sulle.

♥ ♥ ♥

Njahh, jälle ajast maas :D

Esiteks, jah, ma tean... :D
Aga see pole lihtsalt inimlikult võimalik,
Kohe pärast mingit pidu ja magamata ööd netti trügida ja kokkuvõtteid tegema hakata.
Sellest saaks mingi sisutihe tekst teemal "Mörrrrrrr..."
Nii et palun kergemat karistust :P
Ja nüüd peamise juurde.

***

Mis meil siin vahepeal oligi... eee...
Ühel nimetul nädlavahetusel, tuleb mul meelde,
Oli Kära sünna. Oo. Jaajaa, tuleb meelde.
Ilgelt palju alla kaheteist aasta vanuseid inimesi
Surutud imetillukesse ruumi.
Hohhh. Räägime veel hirmudest ja foobiatest :D
Igastahes suutsin ma seal isegi olla. Üle kahekümne minuti.
Haahhh, in your face, world!!!
Ja siis ma jooksin. Tormasin. Kihutasin.
Või siis pigem trügisin ja ronisin läbi masside.
Ja läksin hoopis Antsu juurde, kus passisid Rene ja Kriss ja noh, Ants.
Ja vaatasid filmi.
Ja siis me käisime tanklas piibutubaka järel,
Rene vahetas mu autol tagatule pirni ära,
Sest ta on nii ilgelt hea tupsunupsumupsik selline...
Nagu väike ilane kutsikas :D
No ja siis nad piibutasid seal
Ja mina vaatasin filmi ja Rasmus Kaljujärv on ikka tegelt päris kuum tükk ju :D
Ja siis me käisime tanklas värkide järel
Ja ma läksin koju magama.
Ja kell üks öösel, kui ma olin kusagil keset tudumaad juba,
Helistas Fox, et kindel olla, et ma kodus olen.
Tänks, friend. Khm. Or not :D
Ja järgmisel päevl oli ikka veel Kära sünna ja ma TEADSIN,
Milliseks see kujuneb, aga läksin ikkagi,
Sest kuidas ma siis jään ilma mingi kampsuniteemalise bändi esinemisest :D
Noh, ma elasin selle vabalt üle ja siis ronisin uuesti vabadusse :P
Ja siis me Foxyga viisime Riina koju...
Ja tegime midagi.
Ammm.
Kindlalt kohe. Midagi.
Aint mul pole enam aimugi, mis see oli :D
Ühesõnaga, meil oli kindlasti elulõbus.
Ja siis ma läksin magama.

***

Ja siis ühel teisel nädalavahetusel oli Käras Märdi sünna.
See oli tegelt päris meeleolukas,
Sest me Foxyga elasime sel ajal tegelt Võsul hoopis.
Ja siis Andres hellas meile keset laupäevaõhtust lebo,
Et Märt kavatseb sünnat pidada ja et me kindlalt kohal oleks.
Ütleme nii.
Kui see oleks old keegi teine, siis me oleks ilmselt öelnud,
Et meid pole Rakveres ja asi jokk.
Aga no Märdi nimel alati :D
Ja siis me püüdsime kingiideega lagedale tulla, aga see polnud üldse kerge.
Rakverre saabusime kella kaheksa ümber,
Väike iluprotseduur Foxy juures,
Riina kaasa, Andres ka peale
Ja Selverisse.
Sest kinki oli ju ikkagi vaja :D
Ja me ostsime talle maailma nunnuimad (tean, et see pole sõna!!! :D)
Roosad südametega stringid, lutipudeli, kuhu me talle tekiilat valasime
Ja väikese beebipoisi kaardi.
Ja need stringid, ma võin mainida, olid Käras äärmiselt populaarsed.
Enamvähem kõik said neid kanda vist :D
Ja meil oli jubedamalt lõbus,
Fox ja Andres olid väga dirty'd ja ropud, aga see pole mingi uudis :P
Ja ma nägin ära kõik oma nunnukad,
Mida viimasel ajal juhtub aina harvemini
Ja mina ei saa aru miks.
Leeni, Kädi, Pille ja Maarja...
Foxy, Riina, Andres ja Märt...
Imre, Danel ja Janar...
Hehh.
Korda läinud õhtu igal juhul.

***

Ja siiiiiiiis :D
Nüüd tuleb hea koht.
See oli siis nüüd... Reede, 13 :P
Käisime Vajangul.
Põhikooli diskol :D
Hohh, lapsepõlveajad ja muud värgid :D
Noh, head laulud vaheldusid muude lauludega,
Tantsida sai ja pilte klõpsida,
Kuigi enamuse kvaliteet ei kannata ka väga nõrka kriitikat.
Ja öösel veel Kebabis söömas, Andres sai Rakverre toodud ja...
Noh, mina oleks ilmselt magamise poolt hääletand,
Aga mul veab, mul on selline hea sõber nagu Fox,
Kes mul väga harva hääletada laseb
Ja nii me läksime hoopis Vinni.
Või vähemalt Vinni kanti.
Kusagile metsa.
Hehh.
No puu all ei istunud, istusime hoopis Maiko ja Reneti maamajas.
Ja Fox leidis omale sugulasi sealt :D
Ma ei oska täpselt seletada, aga kuidagi kusagilt on nad Maikoga sugulased jeeh :P
Ja igast haiget nalja sai visatud ja lobisetud
Ja üritatud rene saabumist takistada, aga see ei õnnestunud
Ja siis Rene ärajoond larhvi vaadata...
Ja kell pool viis ma läksin koju magama.

Hommikune.

Hehh. Eilne õhtu oli väga meeleolukas. :D
Kõik algas sellest, et ma ei tahtnudki tegelikult välja minna.
Et plaan kodune olla ja oma uut raamatut lugeda ja asja...
Aga loomulikult ei suutnud ma Foxy kutsele vastu panna
Ja kuna Kapsauss on remondis hetkel,
Tuli ta mulle järgi ja me käisime Hessis ja sõitsime ringi.
Noo, mingil hetkel me sõitsime Rutjale.
Not the best idea in the world, tagantjärele :D
Ühesõnaga, ee...
Noh, me sõitsime auto natuke kinni ühte hangekesse.
Suvekummid ei aidanud just ka pääsemisele kaasa
Ja seal me siis olime.
Tegime, mis me tegime, meie teda sealt kätte ei saanud :P
Ja lõpuks, tõesti viimases, meeleheitlikus hädas,
Olime me sunnitud oma sõbrad üles otsima.

Ja ohverdama oma eneseuhkuse, et päästetud saada ja ma saaks hommikul tööle minna :D
Niisiis: see osa on pühendatud Imrele, Janarile, danelile ja Teivole.
Meie rüütlid.
Kes saabusid viiekümneseitsme minutiga (kuigi olid lubanud seitsmega tulla! :D)
Ja pagana Danel lükkas auto pmst ühe käega hangest välja.
Mis oli täiesti ebaaus, sest meie ka pingutasime juu! :D
Ja siis nad pidid muidugi veel terve tee meil sabas sõitma ja meid jälgima
(lugege: meie üle naerma)
Ettekäändega, et nad peavad vaatama, et me kinni ei jääks jälle kuhugi :D
Hehh... Tõelised sangarid.
Kui teil kunagi abi peaks vaja minema, siis teate, et noh...
Me tuleme küll kümme korda hiljem, kui lubatud, aga tuleme :D
Lav juu, guys =)

Memories :)

Niih :D
Kuna ma pole siia juba tuhat aastat miskit kribanud,
Siis on aeg täita mõned augud :P
Ja et ma ei mäleta, kust ma pooleli jäin siin,
Siis võtame selle nädalavahetuse ja pühad ja teeskleme,
Et muud polegi huvitavat toimunud :P

***

Ühesõnaga.
Reede õhtul olid meil külalised,
Fox tuli koos Kadri, Petsi, Alo ja... Eee... Kellegagi, keda mulle ei tutvustatud,
Tulid meie juurde istuma ja põhja alla tegema,
Enne Inglisesse minekut :P
Pets, vana siga, sülgas meie kaminasse :S
Ma olin täiesti šokis, ausalt :D
Noh, selle peale tekkisid mingid jutud Petsi eesnaha naelutamisest meie kaminale ja värki :D
Mul pole aimugi, kes need perverdid olid ja millest nad rääkisid :P
Igatahesläksid kõik siit pärast Inglisesse edasi ja mina sain koju magama kobida.

Laupäev.
Hehh. Ma isegi tegin lõunat sel kaunil päeval ja puha :)
Tubli, tubli...
Õhtul lebosime kodus, kui Fox ja Kadri ja Valmar mööda Tamsalus tšillisid
Ja ragbimeeskondadega saunas käisid :D
Lõpuks andsid nad meile teada, et seal on igav
Ja me jätkasime originaalplaani järgi,
Ehk sõitsime Võsule ja O Kõrtsi :)
Natuke aega istusime korteris kaa,
Aga siis sai alguse terve tantsumaraton :D
Hull...
Rene oli ainus, kes koguaeg laua taga istus ja keeldus end liigutamast :P
Märt vaeseke oli riietunud mäesuusatamiseks, aga mitte klubitamiseks.
Fox oli pool õhtut pime
Ja suutis õhtu jooksul läätsedega oma silmamunadesse augud isegi kraapida vist.
Me olime vist kolmeni välja O-s,
Suht terve aeg sai saba keerutatud, mitte niisama passitud.
Ja sealt läks teine autokond oma teed
ja meie sistade ja Renega sõitsime Viitnale burksi ja jooki jahtima.
Valmar helistas, kui me sealt juba tagasi sõitsime
Ja kutsus meid oma sõbra sünnale... Viitnal :D
Ühesõnaga, saime temaga Rakveres kokku, andsime Birxi üle
Ja siis hakkas draama.
Kuna Rene oli õhtu alguses oma rahakese minu kätte usaldanud,
Ei olnud tema kojuviimine just mingi lapsemäng.
Ja kuna nad Krissiga veel tülli ka läksid, mis ime...
Siis keeldus ta oma kodu juures autost välja minemast,
Keeldus ka Rakveres autost välja minemast.
Õnneks oli mul empekas kaasas, muusika aitas ta juttu väga efektiivselt blokeerida :D
Ja siis hellas Birx. Keset meie diskussiooni.
Valmar oli Foxi autoga teel Jaagupisse vahele jäänud,
Politsei kontrollis autot ja jaagupis passis meie ülejäänud seltskond,
Kes oli Kadri juurest evakueerunud :D
Noh, üritasin Birxi rahustada, Rened autost välja saada
Ja samal ajal pidada oma sõna selles suhtes, et ma ei anna talle ta raha,
Ükskõik, kuidas ta nurub.
Äärimiselt raske on selle noormehe sõber olla, indeed :D
Lõpuks lõid mul vihalained üle pea kokku,
Ma tormasin autost minema, tegin ringi ümber kvartali
Ja kui auto juurde tagasi saabusin, oli rene kadunud.
Noh, sel hetkel olin ma suht rahul asjade käiguga,
Sest ma oleks talle vist virutanud, kui ta oma jutuga uuesti alustand oleks.
Sõitsime Krissiga jaagupisse, nägime teel politseiauto ees seisvat Jackpoti,
Ja saabusime Veltsi bussijaama just selleks hetkeks, et päästa rahvas külmumissurmast vms :D
Kuna kadri elas seal samas ja mina keeldusin ülerahvastatud autoga sõitmast,
ikkagi politseireidid jne,
Siis viisime kadri tema juurde tagasi, noppisime Foxy, Meelise ja Märdi peale
Ja tulime Rakverre tagasi.
Selleks ajaks oli juba selgunud ka Valmari saatus.
Ta oli suht endast väljas, kui Märdile helistas, aga rahunes järgmiseks hommikuks ilusti maha :)
Viisime rahva Foxy juurde ja saime ise pool viis koju magama.
Raske päev. :)

***

Pühapäeval oli nii et...
Fox, Märt ja Meelis tõid Foxy auto Valmari juurest ära,
Fox viis kutid Meelise juurde...
Mina magasin pool päeva maha, aga kui ärkasin olid Andres ja Fox juba plaani paika pannud.
Võtsime Abdrsse peale,
Käisime Tamsalus poes ja sõitsime Vajangule.
Väike toiduring Andrese korteris,
Pääsukeste ja rukkilillede vorpimine Vajangu kooli heaks,
Foxy silmapõletik, mille tõttu ta suurema osa ajast juhtkoera oleks vajanud,
Uus tripp Tamsallu poodi ja tagasi Rakverre.
Alguses me mõtlesime, et läheks sõidaks veel mere ääres kusagil,
Aga ausalt öeldes oli Fox väga pime ja mina väga väsinud,
Niiet see jäi ära.
Hoopis koju, sauna, sööma ja tuttu.
Mmm... Oma voodi on maailam kõige ilusam koht :D

***

Esmaspäev oli millegipärast kuidagi eriti tühi päev,
Tööl ma mõtlen.
Päris paljud jäid tulemata. Pätid.
Kui ma koju jõudsin, olid Fox ja Märt juba plaani paika pannud.
Võtsime Birxi ja Valmari, kes meie juures filmikest vahtisid,
Kaasa ja sõitsime Tallinna Märdi juurde,
Kes meid sinna tegelikult alatute võtetega, st šnitsli ja koogiga meelitas.
Päris meeleolukas sõit oli.
Ja veel lahedam oli kohalejõudmine.
Sest tallinnas polegi parkimiskoha leidmine nii lihtne kui võiks arvata.
Eriti mingi paneelika hoovis, kuhu terve maja elanike jalgrattadki ei mahuks.
Noh, Valmar, va geenius, õpetas, kuidas kõige paremini end paigutada kohale,
Mis oleks paremini sobinud... Noh, jalgrattale.
Ja kusjuures ma ei vingu.
Ma sain sinna kohale küll.
Aga kui nad kõik Märdi korteri poole hakkasid jalutama,
Tabasin ma oma uksest umbes... Noh, nelja sentimeetri kauguselt suure kasepuu.
Kasvamas. Oma asja ajamas.
Ja noh, kas ma sain autost välja?
Ega vist.
Noh, neil oli lõbu laialt, ofkoors...
Sõbrad missugused...
Noh, peale seda, kuo Fox ja Birx juba sisse sooja olid läind
ja me Valmariga ikka veel vaidlesime, kuidas siis täpselt seda autot sinna mahutada,
Parkisin ma auto lihtsalt hoopis teise kohta ja asi ants.
Ainuke asi, et VValmar ei pidanud vajalikuks mind oodata ja oli ka sisse läinud.
Mhmhh. Naiss. Sest ma olen Märdi juures ju pidev külaline.
Täielik püsikas.
No õnneks istus Birgit akna all.
Minu majakas pimedas öös vms :D
Noh, igatahes me siame liha ja kooki ja värki...
Ja mängisime veel pärast eesti mälumängu ka,
Vabariigi sünnipäeva auks vms :D
Võitjat me vist välja selgitada ei suutnudki...
Või igatahes pole mul meeles, et see oleks mina olnud ja seega võitjat ei olnud :D
Ja siis me veensime kõige tipuks Märti endaga veel Rakverre ka tulema.
Sest Vastlapäeva kelgutamine ja talverõõmud poleks ilma temata ikka nii rõõmsad olnud küll :D
Jup, me oleme nii head veenjad :D

***

Ja siis Vastlapäev ehk riigi sünnipäev ehk teisipäev :D
Noh, me plaanisime tegelt kell üks kohal olla juba ja persed lumiseks saada.
Aga kuna eelmine öö oli veits pikaks kujunenud,
Ei läinud asjad 100% plaanipäraselt.
No aga liikuma me saime,
Kaks autotäit rahvast Mõedaku poole teele :P
Meie nägime linnas Imret ka veel,
Kes selle püha päeva puhul eriti heas tujus tundus olevat.
Kuigi selle põhjuseks võib olla ka fakt, et Kriss eis uutnud oma väikeseid näppe
Roolirattast eemale hoida ja talle keset tänavat signaalitas :D
Ma pidin veel meie eludega natuke riskima enne kelgumäge,
Et kõik korralikult tuju sisse saaks ja nii...
Väike adrenaliinilaks - sellest paremat tujutõstjat pole :P
Ja siis me kelgutasime, meist kelgutati üle,
Mina sain pöidlaluusse mõra ja me kõik saime igavesed vaimsed haavad seoses väikeste laste ja kelkudega :D
Ornitoloogiaselts peaaegu asutati,
uus linnuliik peaaegu avastati
Ja suusatajad peaaegu ei vaadanud meid kurjalt, et me nende rajal tallume :D
Ma kuulsin vist ainult ühte kommentaari meie puudeastme teemal :D
Ja siis poodi, vastlakuklid ja muu toit ja meile.
Kus sai vesipiibutada, saunatada, puid laduda ja igasugust rõvedat ja vähem rõvedat nalja.
Ja Aliast mängida!! See oli väga stiilne...
Ma tegin käigupealt isegi ühe lasanje valmis ja puha (A)
Siis kadus kõik rahvas kuhugi oma tegemiste juurde
Ja mina läksin Kärasse.
Sest tegelt ma oleks pidand Leeniga juba hommikul kokku saama,
Aga asjad tulid vahele ja ma vist vahepeal natuke unustasin ta ära kaa :D
Ja Käras oli väga... Eee... Huvitav.
Me olime ainus laudkond, maarja limpsis punast veini, mis ta hambad siniseks tegi,
Leeni ja Kender shootisid tequilat ja mingi mystery guy tegi meile kolm ringi jooke välja.
Väga salapärane.
Tasuta džinne oli terve laud täis, mis polnud üldsegi hea,
Arvestades purjus inimeste asumistihedust selle laua ümber.
Hea, et lauakuivatuslapile suurest pühkimisest auk sisse ei kulunud :D
Jäin välja PALJU kauemaks kui plaanitud, sain kõik koju viia
Ja komplimente ka veel kuhjaga kaasa :D
Ai, mulle meeldib, kui inimesed minust head räägivad :P
Jah.
Tegusad.

Nilbikutest õed ja muu :D

Njah. Sellised nad mul on.
Puha nilbed ja rõvedad ja naljakad :D
Ühesõnaga, kui sa oled kuti järgi arust ära,
Aga ta sinust sugugi välja ei tee,
vaat, et ei teagi, et sa olemas oled,
Siis tiri ta kusagil pimedal tänaval hoovi,
Lõika kääridega püksid jalast ära ja vastavalt eelistusele
valluta ta doggy-style'is või 69-s :D
Ohjahh, pole ime, et nad juba mehel on ja ma ainus vallaline :D
Ma poleks elus seda ise ära arvand, et just NII tuleb mehi vallutada :D

***

Ja Birx on see, kellega meil aegajalt juhtuvad need avameelsed hetked.
Ja jälle on miski tiba lihtsam ja tiba selgem.
Ja jälle tean ma natuke paremini, mida ma teen.

***

Kallis, ma olen alati olemas.
Täitsa lõpuni välja.
Kuni sa mind enam lihtsalt ei taha, kuni sa mu ise minema ajad.
I'll be there. Sticking around.
Ma olen mures su pärast, tea seda.
Ja ma teen rumalusi, ma teen vigu, ma räägin ja tegutsen endale vastu.
but, baby, that's just me :)
See ei vähenda minu armastust, see ei tee minust kedagi teist.
Ma teen vigu. Sina teed neid ka :)
I love you. A lot.
Oled lihtsalt hästi-hästi kallis.

P.S. Ja näed, ikka on mul hirm, et sa unustad ära või ei usu. Või et sul on liiga ükskõik juba, et hoolida ja uskuda. Aga ikkagi. Armastan küll. Ükskõik mis.

Meie väike naljanurk :D

Kuna meie seltskond on lihtsalt nii ilge... lt naljakas,
Siis tahaks teisigi lõbustada.
Noh, neid vaeseid, kes ei saa meie naljaninadega 24h koos olla :)
Et siis need naljad, mille üle ma tööl vahel kihistan
Ja oma ülemaust ja patsiente närvi ajan,
Sest ei suuda kuidagi naermist lõpetada :D

♥ Danel: "Kuidas nimetatakse kastreeritud hobust?"
Rene: "Täkk!"
Kristiina: "Kult!"
(Seletuseks: mängisime mälumängu, soovitan soojalt :D)

♥ Rene: "Kuidas nimetatakse vabaltujumist?"
Imre: "Vene kirves!!"
(No mälumäng jälle :D)

♥ "Mis on Eesti rahvuslill?"
Rene: "Oh, tean, tean!!! Ammm... See oli see... Karikakar...
(No arvake ise juba, mis ja miks :D)

♥ Aivar: "Ja kus mu kingitus on??! Küsi mu kingituse kohta kaa!"
Rene telefoni: "Ja isa küsib oma kingituse kohta. Puhuge see juba täis ja tooge ära talle."