Igavusest

Me oleme noored, vabad ja vallatud,
Juba iseseisvad, kuid mitte veel omap2i.
Ei m6tle sellele, et me p2evad on loetud,
Vett me ei joo ja jala ei k2i.

Veel on t2htsaimad s6brad ja peod,
Veel ei hooli hinnast, mis tuleb kord maksta.
Armastus on, kuid kindlalt ei seo,
Kohustuse eest jalga tahaks me lasta.

Juua ja naerda hommikuks 66,
Pole t2htsust siin muredel, paigal.
Las j22da homsesse kohus ja t66,
Koiduni kyllaga on meil ju aega.

Vabadus, kiirus, muretus, armastus...
Leida kord koht siin p2ikese all.
Kyll tulevad meilegi mure ja vastutus,
Praegu las suitseda rehvid meil all.

Elu kui tsirkus, ameerika raudtee,
Kas oled siis k6ielk2ija v6i narr...
Pole reegleid, kirjutame ise need me,
Enne lavalt lahkumist peksa puruks kitarr!

Oma elu superstaar, s2ravaim t2ht,
Oled see, kes iganes olla vaid tahad.
J22b m6te, et puudub selge sul siht,
Suure kiirusse t6ttu tolmu lebama maha.

P6lenud sillad, kadunud pidur -
Kiirus nii suur, et h2gune pilt.
Kui l6ppenud 66 ja sajas viinaga siider,
Tunned kui t2htis on see silmapilk.

Kuus korda p2evas tahaks v2lja sest rattast,
Kuid kardad elu k6rvalt vaid vaadata.
Ning taas lisad pimeda kurvi eel kiirust,
Adrenaliin soontes laseb t6eliselt hingata.

Kruusateel kurvides kahesaja viiega,
J22gu homsesse siiski k6ik otsuses - teod.
Kui suudad, pyya sammu pidada meiega,
Veel on me elus vaid s6brad ja peod...