Nii, jättes vahele kogu selle ulgumise ja paanika,
Ärevushäired ja depressiooni ja muu igava ja nõmeda...
Siis läks mu nädalavahetus nii:
Reedel peale tööd pakkisin oma läpaka ja varusokid
Ja sõitsin kodust ära.
Noh, kõik olid tegevuses veel kusagil,
Aga siis saigi rahulikult poes käia
Ja vallikal šampaklaasist rohelist teed juua
Ja lihtsalt olla ja päevitust aretada.
Ja kui Fox hellas, siis oligi aeg liikuda.
Rahvas peale, tanklasse, poodi...
Ja siis lõpuks Võsule kaa.
Kus ma lõpuks rihma lõdvaks lasin,
Normaalselt jõin, HND-d iivelduseni kuulasin
(Palun ära märkida: mul ei iiveldanud, vaid kõigil teistel!!!)
Ja siis me lobisesime ja lobisesime...
Ja ma jäin ikka suht mõnusalt täis juba...
Ja siis, kui me lõpuks liikuma hakkasime,
Orgunnis üks endine tuttav meile väikese üllatuse
Puuetega laste ekskursiooni näol.
Või mis lapsed need ka enam olid.
Ühesõnaga, mingid alaarenguga ahvid vajusid majja
Ja tahtsid seda üle võtta vms.
Hiljem, nagu kuulsime, ka ära uputada.
Rotid.
Aga sel hetkel ei teadnud me nende uriinistest kavatsustest midagi
Ja jalutasime peale mingit nägelust ja asja lihtsalt minema.
Ja läksime O Kõrtsi.
Kus, tuli välja, oli oodatust suurem pilet.
Aga asi sai korda aetud.
Ja siis me seal olime ja passisime...
Ja Kriss ja Kadri ja Karla ja veel keegi tulid sinna...
Ja siis tuli korteri omanik, ütleme, mu tööandja :D
Ja sealt läks lahti selle nädalavahetuse suurim draama,
Mis lõppes sellega, et ma normaalset pandat mängisin Võsul...
Noh, masendavatest detailidest me ei räägi...
Igatahes tulime me sealt öösel kella kahe ringis koju.
Või noh, mina läksin Foxi juurde.
♥ ♥ ♥
Ja laupäeval.
Ärkasin mina kell... Kümme umbes? Või üheksa isegi...
Igatahes liiga vara...
Ja tundin meeletut puudust oma hambaharjast.
Ja Fox ja Kaur läksid oma asja ajama,
St jätsid mu üksi Foxi juurde,
Kus ma sain proovida sõrmega hammaste pesemist
Ja pea ka ära pesta.
No ja kui Fox lõpuks oma osturetkelt naasis,
Siis oli kell kaks juba,
Käisime söömas ja Leeniga poodlemas,
Kusjuures Vaalas oli mingi laat vist...
Palju-palju rahvast, väga kriipi, ärge küsige...
Ja siis viisime meie Foxiga Kauri auto Aburisse,
Kusjuures seal tuli välja, et poleks vaja old
ja me tõime selle Rakverre tagasi :D
Me olemegi sellised, ausalt, meiega pidevalt juhtub nii :D
Ja siis me kihutasime Kära juurde, kus Leeni ja gäng juba ootas...
ja Pille täiega ignoreeris mind ja ma ei saand hiljem kaa oma lubatud amelemist,
Mille üle ma olen siiani täiega depressiivne, onju... :D
Ja siis me pakkisime asjad autodesse ja sõitsime Vajangule.
Kusjuures, ausalt!
Mul tuli alles poolel teel meelde,
Et mul on pagassis võõrad kidrad
Ja mingi kõlarimoodi asjandus, mis vabalt võiski kõlar olla :D
Noh, kes teab, see teab :D
Igatahes see oli veits murelik osa.
Aga lahenes ilusti.
Ja siis me olime Andrese juures,
Jõime ja sõime ja lobisesime ja tegime igast... värki :D
Kuni kontserti ette valmistati.
Ja siis oligi kontsert, daahhh.
See oli cool, kuigi šampa, mida ma selle ajal jõin, oli küll päris kräpp.
Aga muusika tegi selle jubeda maitseelamuse tasa.
Ja ikka täiega mõnus oli.
Ja kõige lahedam oli suitsupaus teel Rakverre tagasi,
Kui keset suvalist põldu inimesed a capellat tegid
Ja üldse, jube mõnus tunne tuli sisse,
Mul käis jälle mingi laine üle pea ja siis ma pidin natuke nutma,
Aga see oli peaaegu sama palju rõõmust kui masendusest :D
No ma räägin, ma olen täisimelik, kui ma juba jooma hakkan.
Ja siis Kärasse, kus ma ikka liiga palju õlut ära tarbisin.
LIIGA palju.
Ja kus ma inimestelt suitsu käisin küsimas
Ja igasuguste asjade üle lampi naersin,
Kuigi ma ei teagi enam, kas need olid naljad kaa või ei :D
Ja kus ma peaaegu ära unustasin, et ma masekas olen,
Sest mul oli nii veider õllene tunne ja selline hea tuimestus oli sees..
Ja kui Andres poleks kätte võtnud
Ja Foxi järele kutsunud ja mind minema tüürinud sealt,
Siis ma võibolla praeguseni istuks seal ja naudiks oma õllest tunnet :D
Mis teeb mu olemise veel sitemaks,
Sest just siis oli see moment, kus ma suutsin...
Noh, ütleme nii, et Foxil karbi lahti jätta
Ja selleks ajaks, kui kõik juhtund oli, oli mul enda pärast ikka väga häbi.
No aga ma ei tea, kui ma joon, siis ma olengi täiesti loll.
Ja ma ise vihkan end tavaliselt kõige rohkem veel.
No ja niiet jah.
Ma ei peatuks sellel rohkem.
Sest, apparently, Andres ise oli selle ööga juba unustanud,
Nii et kõik on korras nüüd, ma loodan.
Kuigi, ma ise küll mõtlesin omal aju valusaks ja vaevlesin 12h süümekates :D
Ma olen nii sitt inimene, ikka, ausalt...
♥ ♥ ♥
Ja pühapäeval...
Pühapäeval ma lõpuks tulin koju ära.
Ja asjad lahenesid.
Ja kõik on korras. Jälle. Praeguseks.
Ja kuigi mu masekas ei ole päriselt taandunud veel,
Siis...
Noh, ütleme nii, et kõike seda draamat
Ja kaht ööpäeva pisaraid oli vaja küll.
Mõned sõlmed hargnesid lahti.
Ja tegelt ma olen ikka one lucky girl
Tehke mis tahate.
No comments:
Post a Comment