Siin ma nyyd siis j2lle olen.
Ma kohe ei suuda armumist puhta r66muna v6tta,
Ikka peab mingi draama ja valu ja igatsus olema.
Ja seekord ma tunnen, et t2itsa v6imalik,
Et kui ma praegu ei riski,
Kui ma ei anna sellele asjale enda sees v6imalust,
Siis ma kahetseksin seda.
Pikalt-pikalt.
See on nii uskumatu, nii ootamatu, nii eba6iglane, nii kummaline...
Aga yhe ma juba lasin k2est, yritamata.
Kuid samas...
Panused on v2ga k6rged.
Kaotus v6ib olla peaaegu m6eldamatu katastroof.
Mul on vist mingit head plaani vaja.
Aga ma arvan... Usun...
Ma olen peaaegu kindel, et olen valmis nende panustega m2ngima.
Ilmselt.
Kurat, miks see nii raske peab olema????
Ainult mina suudan...
No comments:
Post a Comment