Sweet thing

Üritan siin mälu järgi nüüd kõik selle kõne kirja panna,
Mille ma tööl valmis kirjutasin oma vabadel hetkedel :)
Niisiis, siin on need mõtted,
Millega ma eile öösel üleval istusin:

Kõiges selles mäsus ja tormis,
Mille keskel ma praegu hingata püüan,
On tegelikult püsivaks ja kindlaks liiniks sõprus.
See sõprus on seal olemas.
Ma ütlesin sulle, Fox, sõprus ja see muu
On lihtsalt kokku keerdunud nagu spiraal,
Kord üks peal, kord teine, aga nad mõlemad on seal.
Ma sain nüüd aru.
Ma pean lihtsalt sõpruse sealt välja noppima ja sellest kinni hoidma,
Muud midagi.
Ma pean õppima ignoreerima seda hullust,
Mis minus keeb ja hoidma kinni sellest ühest kindlast niidist.
Ja me tean nüüd, et saan sellega hakkama.
Ma tean, et olen seekord nii tugev.
Niisiis.
Minuga on kõik tegelikult korras.
Ausalt-ausalt.
Siin kõige all on minuga kõik korras.
Võib-olla on mul natuke kõikuvam tuju
Või natuke rohkem vaja kellelegi õlal nutta
Või on mu sõidustiil natuke kannatanud minu tormitsemise all :)
Aga tegelikult on kõik OK.
I promise :)

Ja veel.
Mis mind eriti hästi maas hoiab,
On mõte mu õdedest.
Birx ja Kriss:
Kui te siiani ei tea, kui tähtsad te olete,
Siis te ei saagi teada vist.
Sest meie kolm jääme.
The Power of Three :D
Relika ja Leeni:
Te olete need, kellele ma mõtlen kell neli hommikul,
Kui päike juba nagu tõuseks, aga ma ikka veel ei maga.
Mõtlen siis, kui on hästi raske ja tahaks nutta,
Mõtlen siin, kui kõik on ideaalne ja tahaks tantsida.
Kõik, mida mul on privileeg teiega jagada, on kergem, parem ja värvilisem :)

Armastan teid nelja kõige rohkem.
Olete mu kõige paremad.