My eyes give me away =)

Minu jaoks ei ole probleem mitte yksik olemine,
Mitte see, et mu elus pole seda yht t6elist armastust.
Ma ei p6e selle p2rast, et mul pole "mu oma inimest"
V6i et mul pole teda terve oma elu olnud, pmst :D

Minu probleem on pigem see,
Kuidas v2ltida armumist igasse viimasesse kui lahedasse inimesse oma elus :)
Mitte fyysilist armumist ei pea ma silmas.
Aga see on sama kestev ja soe ja k6ikehaarav tunne,
Mis tuleb ja tekitab minus s6ltuvuse ja vajaduse teatud inimeste j2rele.
Ja ma tean ometi nii h2sti, et peaaegu miski siin elus pole igavane,
Inimesed ei j22, suthed ei s2ili.
Ma ise olen ju see, kes r22gib alati, kuidas teist ei tohiks kinni hoida,
Kuidas me peaksime v22rtustama s6prust, mis on olnud ja seda mitte v2gisi pikendama.
Japh.
Aga siiski.
Ma yritan ju, eks? :D
Mul tuleb see armastamine nii lihtsalt ja kergesti ja kiiresti,
Et ma ei saa ise ka vahel aru,
Kui ma juba ylepea sees olen.
Ja siis saab minust t2iesti lootusetu kanaema ja sulav6i.
Ja ma ei suuda enam lahti lasta ja muutun s6ltuvaks ja ahistavaks.
Ja ma ise tean seda.
Seega - ma yritan sellist olukorda v2ltida.
Aga siis ei saa ma inimesi omale l2hedale lasta.
Ja ma olen kauge ja imelik ja ma tunnen end imelikult ja valesti.
Mida siis teha?

Aaa.
Ja jahhh.
See on t6si.
Aga see pole "selline" armastus.
Lihtsalt vaimustus ja s6ltuvus ja imetlus ja soojus...
Millest v6ib, kui sellele voli anda, kasvada v2lja t2ism66dus kinnisidee.
Pekki kyll.