Ning draamade ja draamakeste tähe all,
Siis ma arvatavasti nutaksin õnnest ja rikuksin kõik jälle ära.
Uskumatu lihtsalt.
Ja täna oli tööl ka metsikult raske päev,
Jalad on nii valusad ja paistes, et isegi hea kogus veini ei leevendanud mu valu.
Ootan nii-nii väga nädala ja aasta lõppu,
Et seda on raske kirjeldada.
Taaskord tuleb raskeid otsuseid teha.
Või, isegi mitte nii väga otsustada, kui oma peas asjad selgeks saada.
Varun jaanuari alguseks omale koju hullult filme ja muusikat,
Kirjutan nagu segane ning jätan lõpuks nagunii ainult ilusa meelde.
Kuradi palju keeb sees, no tahaks ikka ausalt välja öelda, mida ma arvan.
Aga ma ei suuda riskida sellega, et mu sõnu võidakse valesti mõista.
Kurat, ma tahan ka vahel draamatseda, loopida suuri sõnu,
Lasta teistel endal sabas sörkida, kuulata, kuidas minust hoolitakse,
Aga siiski keerata nuga haavas, vahtida teiste pisaraid...
Ning järgmisel hommikul selle kõik mingite selgitusteta ära kustutada.
Et eluga edasi minna.
Ma olen solvunud ja haavunud,
Aga lihtsam on olla vait, sest rääkimine ei too peaaegu kunagi midagi head.
Ja joomine ka ei aita.
Nii ma siis kirjutangi kümneid vihaseid kirju,
Mis iialgi adressaatideni ei jõua.
Mind ajab mu enese selgrootus ja argus vahel rohkemgi närvi
Kui teiste inimeste sõnad ja teod.
Savi ju tegelikult, mis saab. Aga hingel oleks kergem.
Tegelikult polnud pühad läbinisti pahad.
Oli ikka metsikult armsaid hetki ka.
Perega jõuluhommikul vanu fotosid lapata ning minevikku meenutada,
Mõnus saunatamine ning ülimaitsvad jõuluroad.
Siinkohal tänan ma Leenit ja tema armsat famiiliat,
Kes meie jõululauale lambaliha tekitasid. See oli ülimegamaitsev kraam!
No ja kingid olid mul toredad, eriti see lauamäng, mis ma õdedelt sain.
No naera puruks, kuidas sellega nalja saab! :D
Ja muidugi fotod, mida ma praeguseks olen võlgu jäänud omajagu.
Tervelt kolm isegi.
Ja siin nad on.
Teema Animals lõbustas mind ka siin vahepeal ikka väga.
Sai kõik oma kallid loomakesed kokku korjatud,
Mõni jäi ikkagi välja ka, mul on neid vot nii suurel hulgal..
Ja fotosessioon oli päris saginat täis.
Kui enamus modelle suutsid paigal püsida, siis üks tahtis pidevalt pildilt ära hiilida.
Siis oli meil Memories. Mälestused.
See oli juba raskem pähkel.
Kuna ikkagi mälestused, siis kaevusin arhiivisügavustesse.
Ja lõpuks otsustasin ikkagi teise variandi kasuks:
Pildil on paar lehekülge mu fotoalbumist,
Mida ma oma elukesest mõni aasta tagasi koostama hakkasin.
See on peaaegu täis juba, varsti peab uue võtma.
Kui nüüd kella liikumise suunas minna ja alustada ülalt vasakult,
Siis on fotodel:
Minu ema ja isa abiellumise päev. Pulmapeoks on seda vist palju nimetada :D
Mina lasteaia lõpupeol esinemas ning grupipildil. Issand, ma armastasin seda kleiti :D
Ja viimane on üks rühmapilt mingist natuke varasemast ajast.
Mälestused missugused. Enamus neist lastest olid mu esimesed lapsepõlvesõbrad.
Nüüd ei tea ma neist enam õieti midagi.
Aga õhtuid lasteaia hoovis, kus võis pimedani peitust ja uka-ukat mängida,
Ringi joosta ning sõjaplaane pidada... Need ei unune iial.
Ja paneme kohe tänase ka üles, ega ma hiljem enam ei viitsi, ma usun.
Teemaks on Something New.
Ja näete, milline kokkusattumus, just olid jõulud :D
Sellise asja kinkis mulle ema.
Calvin Kleini järgi hakkan ma nüüd vabal ajal lõhnama :D
Hullult stiilne karp ka, ma pean ütlema :)
No comments:
Post a Comment