Ja ma ütlen ausalt, arvasin, et jubedam on.
Et ma ikka sehkendan päris tühja ja olen õhtuks päris surnud.
Aga ei olnudki nii halb.
Kõik on supersõbralikud, lasti kenasti omas tempos teha ja möllata,
Aga ikka kohe rabelema ja iseseisvalt.
Parem käsi on nüüd valus, aga jalad on korras
Ja sain kiita ka veel, et ei ole ma nii lootusetu miskit :)
Peaks kodus proovile panema oma oskused nüüd mingi hetk.
Oh, hotellid on lihtsalt üldiselt megalt lahedad tegelt.
Ja hea on ette kujutada, et sa sead valmis toa,
Mis saab kellelegi mingiks ajaks koduks. Annad oma panuse elamuse tekitamisse :)
Muidugi on veel hulk paranemisruumi, aga esimene päev ju :)
Sain juba klientidega ka suhelda.
Soome keel on mul ikka päris tühine, tuleb välja :D
Esimesed leiud on hotellitoas ka tehtud, põnev-põnev :D
Oh, ma võiks jahuda sel teemal üht- ja teistpidi,
Aga eks edasine aeg nüüd näitab, kuidas ma hakkama saan.
Põhimõtteliselt peaks voodite tegemist veel raevukalt harjutama.
Ja detailidele mul ka veel silma pole. Asjad kipuvad ununema ja märkamata jääma :)
Ohh, ma juba mõtlen, kuidas end parandada.
Tahaks ikka mingi kiiruse ka sisse aretada. Saaks mingi reaalse panuse anda tipptunnil,
Mitte lihtsalt sellise kurva näoga kellelgi jalus tolgendada.
Ma kavatsen säravates värvides läbida selle praktika :D
Ja siis äkki koristaks ikka kodu ka ära enne pühi... :D
Ja siis tulin ma pärast keskmiselt rasket praktikapäeva koju,
Viisin oma notsukese õue ja muidugi pidi ta end seal ära määrima.
Seega, kohe otsa koera vannitamine, föönitamine ja kammimine.
Pluss, küünte lõikamine, mida ta eriliselt vihkab :D
Aga nüüd on see ka tehtud. Ma olen tubli olnud.
Homme tahaks piparkooke teha, et saaks pühadele hoo sisse.
Ja mingi jõuluhõngu majja. Tuleb hakata tujutekitamisega tegelema.
Challenge näeb tänaseks ette fotot õnnest.
Kõige parem hetk eilsest päevast. Oli tõesti hea olla.
Seega, siin on minu happiness:
No comments:
Post a Comment