Tahate midagi minu kohta teada?
Ma räägin teile endast.

Kui ma kunagi just-just olin välja rabelenud
Oma sügavast masendusemülkast ja deprekaorust...
Andsin ma endale lubaduse.

Olla edaspidi just selline inimene, 
Keda mul oma elu raskeimatel aegadel vaja oli.
Keegi, kes on alati olemas, 
Alati valmis kuulama, kes saab aru, püüab mõista
Ja keda ei šokeeri ka kõige mustemad mõtted.
Ma lubasin olla inimene, 
Kes on avatud ja kellega on lihtne suhelda
Ja ütlesin endale, 
Et kui ma sellise suhtumisega kergendan kasvõi ühe inimese
Depressiooni ja aitan tal natukenegi helgemalt mõelda, 
Siis on see kõik seda väärt.

Mushy-mushy ja roosamanna, ma tean, 
Aga niiviisi ma mõtlesin.
Mõtlen siiani.

Ja kuigi see suhtumine on aidanud
Tõsiselt kontrolli all hoida konfliktide arvu
Ja vaenlaste hulka, mis mul on,
On see samas toonud suure hulga
Psüühilist koormat ja kohustusi...
Tekitanud hulgim keerulisi hetki
Ning takistanud mul vahel kergemat väljapääsu valida...
Ma olen oma otsuse juurde jäänud.

Isegi kui see on vahel kõige raskem asi, 
Mida mul teha on tulnud.
Isegi, kui see alati ei õnnestu.

Ja ei.
Ma ei pea end mingiks pühakuks.
Lihtsalt.

Kui kedagi huvitas.
Tänase päeva huvitav fakt. 

Mõte oli tegelikult pigem selles, 
Et ma pole mingi ajudeta goody-goody põhupea, 
Kes on niisama lükata-tõmmata, 
Abistada, keelitada, aidata ja kaitsta.
Ma teen oma elus siiski mingeid teadlikke valikuid
Ja kui need ka alati loogilised pole, 
On nad siiski läbi mõeldud ja MINU.

Et selles mõttes...
Pole vaja muretseda.
Ma pole päris niiiiiiii naiivne ja ullike kui pealtnäha paistab.
Mul on tegelt mingid ajud ka kusagil varuks.

Ma saan endaga hakkama.
Ma luban.
Suur kuri maailm ei murra mind maha :)


Aga aitähh hoolimast siiski,
See on armas.