Feb 7, 2010

P.S.

Ma lugesin.
Vahel ma ikka loen.
Ma ei tea, kas sa mind enam vaatad
Ja kas sa end ära tunned, aga...

♥ ♥ ♥

Mul on kahju sellepärast, 
Kuidas asjad on kujunenud.
Et ma ei osanud seda kõike paremini käsitleda.
Ja......
Ma arvan, et siin on see koht, 
Kus ma tunnen täpselt samamoodi kui sina.
Ja kellegipoolsest andekspalumisest pole siin siis vist kasu...?
Sest see olin ju mina, 
Kes tundis end nagu mingi kasutu mänguasi.
See olin mina, kes nuttis end pisaratest tühjaks
Iga kord, kui sa otsustasid, et kõik on läbi.
Iga kord, kui sa otsustasid, et miski pole läbi.
Igakord, kui sul oli halb.
Igakord, kui...
Rrrhhh.
Nüüd jääb mulje, nagu ma oleks mingi ohver ja sina see paha või...
Ma ei mõtle nii. Päriselt ka ei mõtle.
Aga mingil hetkel lõid mul lihtsalt kõik lained üle pea kokku.
Ja ma saan aru, et ma olin ise ka suhteliselt kehva sorti sõber, 
Ma tegin ühe vea teise otsa ja ma nägin, et sa pole rahul
Ja kui sa seda veel sõnadega kinnitasid ka...
Siis oli hetk, kui ma tundsin, 
Et kui ma kohe end sinu vastu kaitsma ei hakka, 
Kui ma ei hakka kohe sind enda vastu kaitsma, 
Siis me  lahustume mõlemad lihtsalt tolmuks kuhugi.
Lihtsalt sööme üksteisel elusalt hinge seest.
Ja nii ma läksin. Põhjalikult minema.
Ja sorteerisin asjad enda jaoks lahti.
Kas sa ka tead, kui serva peal see SMS oli?
Kui napilt ma oleksin sel samal hetkel, 
Keset pimedat ööd, 
Riided selga tirinud, linna kihutanud ja lihtsalt...
Kõik endiseks teinud?
See oli suur tükk ajas, kui see võimalus väga reaalne oli. 

♥ ♥ ♥

Aga ma ei tulnud.
Ja ei vastanudki.
Ja see oli esimene samm.
Ma ei tea, see võis olla mu elu suurimaid vigu.
Aga sel hetkel, 
Sel detsembriõhtul, 
Kui kõik see lumepall veerema sai lükatud, 
Ma teadsin, et samadel tingimustel ei saa me jätkata.
Ma oleksin su tükkideks rebinud.
Ma juba tegingi seda, sellest sain ma aru.
Või oleksid sina seda minuga teinud.
Me olime parimad. Parim asi, parim sõprus, parim...
Aga ma ei tea miks või kuidas, 
Aga mingil hetkel midagi nihkus või muutus.
Ja me ei suutnud kohaneda. 
Me ei saanud hakkama.
Ja mul on siiani siiralt kahju, 
Aga alati on viimane asi, mida ma tahtnud olen, 
Sulle haiget teha. 
Ma arvan, et see üksteise hingede saagimine 
Oleks veel enam piina põhjustanud.
Ma olen siiski neetult õnnetu, 
Et ma ei osanud mingit muud teed leida.
Anna andeks.
Ma ei tahtnud ju...

No comments: