Küll on kena kilega...

... Ja nii edasi :D
Tänu MINULE, tänk juu,
Saime asjad nii kaugele, 
Et kell 21 läksime vallikale kelgutama.
Või mis kelgutamine nüüd...
Kuna Ivaril on minevikust valulikud kogemused
Seoses mäest alla laskmisega, 
Siis oli tema kategooriline nõudmine, 
Et ta saaks kelgu. Fain.
Aga siis teatas Kender, 
Et tema on jällegi Ivari valusatest kogemustest õppinud
Ja tahab kahh kelku.
Fain.
Niisiis olime meie Leeniga need julged, 
Kes kile juurde jäid.
Ossaaaa, kus sai nalja.
Mul läks lumi kaks korda kõrva, neli korda kopsu, 
Teksad olid vööst sääreotsteni märjad,
Müts kadus paar korda ära, 
Juustest tilkus vett ja pool nägu läks jäässe.
:D
Vastlad, noh :D
Ivari lõhkus meie pere ainsa terve kelgu hüppekal ära,
Aga mõnes mõttes oli asi seda väärt, 
Sest see üks hüpekas, kust ta üle kündis...
Ma naeran praegugi veel, kui sellele mõtlen :D
See oli supercool, ma ütlen :D
Tõsiselt.
Ja nüüd istun ma kodus, 
Kõik märjad riided on kuivama pandud, 
Mul on seljas maailma kõige piinlikum pidžaama,
Ma olen joonud kolm tassi teed 
ja söönud kaks suitsuvorstiga võileiba tomatiga...
Ja tunne on ülev.
Lihtsalt ülev.
Tänks, sõbrad, et tulite.
Ära tegime!
Teeme sel talvel veel, eh?
Ei tahaks, et see viimane oleks :P
Kelgutamine on lõbus :D