Ma vaatan siiani hämmastusega mõnd inimest,
Sest nad on lihtsalt nii... Üleüldiselt armastatud :)
Muidugi, igaühel on lähedased ja armastavad inimesed,
Keegi pole täiesti üksi ja täiesti vihatud.
Aga meie hulgas on neid,
Ma usun, et kõik tunnevad mõnd sellist maagilist inimest,
Kellest lihtsalt kõik teda ümbritsevad inimesed vaimustunud on.
Maagiline :)'
Ma tunnen mõnda sellist.
Sa vaatad neid kõrvalt ja nad on nii...
Lihtsalt ligipääsetavad, isegi kui nad tegelikult on varjatud,
Nad jätavad maailma kõige soojema ja parema tunde sulle,
Isegi kui sa otseselt nendega ninapidi koos pole...
ma ei oska seletada,
Mõni lihtsalt suudab.
Tekitada ennast ümbritsevates inimestes selle hea tunde.
Ja nende ümber koguneb see tohutu mass inimesi,
Nagu kärbsed ümber meepoti :D
Lihtsalt hakkasin mõtlema.
Kuidas mõni suudab jätta nii...
Avatud raamatu muljet ilma,
Et endast üldse väga midagi jagaks.
Kuidas mõni suudab jagada teistele neid tohutult sooje emotsioone,
Ilma et ta tingimata üldse enda sees väga helge oleks...
Kuidas mõni suudab su panna naeratama,
Ilma et ta ise naerataks.
See on mingi kummaline fenomen.
Vahel ma mõtlen, et see on üks suur pettus.
Kas me ei eelistaks TEGELIKULT inimesi,
kes meile midagi ka vastu annavad,
Inimesi, kes esmapilgul ei ole puhtalt suhkur ja sulavõi,
Aga on reaalsed ja olemas...
Neile, kes annavad meile hea enesetunde,
Aga keda me tegelikutl üldse ei tunnegi?
Ma arvan, et see on neil alateadlik.
Et nad kohe on sellised kõigile-meeldivad-tüübid,
Sest kui nad oleksid nemad ise,
Siis... Meeldiksid nad väga vähestele?
ma ei tea, kas seegi on õige.
Aga vahel tundub see üleüldine populaarsus olevat...
Liiga suur näitemäng, et seda esmapilgul näha,
Aga sellesse süüvides...
Kas see ongi pettus.
Lõpuks, me juhindume oma emotsioonidest...
Ja kui miski tekitab meis hea tunde, tahame me seda rohkem.
Petlik või mitte.
Vahel ma kadestan seda näilist lihtsust,
Millega sellised inimesed teisi enda poole võidavad
Ja seda maagilist oskust võluda.
Samas...
kas see ei või olla meeletult väsitav?
Kõik need inimesed, kes alateadlikult sinu suunas tõmbuvad,
Kes tahavad aina rohkem ja rohkem sinu positiivseid emotsioone,
Sinu positiivset sina... Ja lõpuks oled sa lihtsalt üleni selles rollis sees
Ja kuhu sa siis paned kogu negatiivse,
Mida sul paratamatult tekib ja üle jääb?
Kas see ei hakka sind lõpuks kohutavalt närima?
Jah, ma tahan olla õnnelik,
Jah, ma tahan inimestele meeldida
Ja tahan VÄGA tekitada neis positiivseid tundeid...
Aga samas tahan ma VÄGA õigust teha vigu,
Olla vahel isekas ja imelik ja teatud piirini paha,
Sest ma tahan kuhugi maandada ka oma teisi emotsioone
Peale nende läbinisti positiivsete.
Ma tahan armastada ja olla armastatud,
Aga vahel tahan ma ka nutta ja raevutseda ja sõimata.
Sest ma pole ideaalne, ma pole täiuslik
Ja kohe kindlasti pole ma üdini goody-goody.
Viimasel ajal igatsen ma lihtsalt aina rohkem...
Rahu.
Rahu hinge, rahu enda ümber.
Ma lausa valutan selle järele.
Ja mida enam ma seda igatsen,
Seda segasemaks ja hektilisemaks kõik läheb.
Mu sees ja ümber on hetkel tormilised ajad.
Ja ma pole selleks kõigeks hetkel päris valmis.
Kas oleks väga isekas paluda,
Et te kannataksite selle ebaviisaka osa minust ära
Ja varsti läheb paremaks?
Ma ei tea...
Tean lihtsalt, et...
Ma armastan teid kõiki päris väga.
JAHH, ka teid, kellele ma seda viimasel ajal üldse näidanud pole.
JAHH, ka teid, kes te olete kindlad, et see nii pole.
Ma lihtsalt ei suuda hetkel väga väljapoole ennast mõelda.
Ja seda on raske seletada, aga...
Ma ei suuda praegu selle kõigega tegeleda
Ja mul on hetkel lihtsalt natuke vaja,
Et te ise natuke järele annaksite.
Või kui ei, siis ei.
Kõik on fain igatpidi :)
Ma lihtsalt...
Ei taha kunagi kedagi meelega solvata,
See lihtsalt kukub nii lollisti välja.
Mul pole hetkel väga suurt pilti asjadest
Ja ma püüan, aga alati ei tule nii välja, nagu ma tahaksin.
Ma ei tea tegelikult hetkelgi, mida ma tahan.
Või öelda püüan.
Armastan, kallistan, olge sama toredad edasi :)
No comments:
Post a Comment