Mul on 14 teemat, see tähendab täpselt kahe nädala pikkust väljakutset. Iga päev võtan ma listist ühe teema ja üritan seda oma võimete piires lahata :) Ja olgu juba hoiatatud: ma kavatsen endale nii palju kunstilist vabadust lubada, kui mulle vähegi meeldib :D
Seega, hakkame aga pihta.
Päev number 1 - Kõige-kõige aastast 2013
Nii. Eeeee... Okei, jagame selle teema siis alapeatükkideks.
Kõige-kõige lahedam oli eelmisel aastal minu ja Leeni autoreis Rumeenias, Ungaris, Slovakkias ja Poolas. See oli ilmselt ka kõige-kõige raskem reis, mis me kunagi ette oleme võtnud. Aga hoolimata ulmeliselt paistes jalgadest ja ulmeliselt väikesest autost, oli see aeg minu suve kõige eredam. Tohutult uusi muljeid, uusi lemmikuid, kauneid kohti ja väljakutseid autojuhina :D Ja sellest reisist sain ma kindla teadmise, et olgu mis on, aga me Leeniga suudame üksteist ka kõige hullemates oludes välja kannatada. Mis on kuidagi turvaline ja lohutav teadmine :)
Kõige-kõige suurem saavutus oli eelmisel aastal absoluutselt kindlalt kogu see remonditrall, mille me Andresega läbi tegime :) Ma olen siiani jube uhke meie ilusa köögi ja lastetoa üle, ma pean ütlema, et kuigi ma lubasin täie kindlusega, et enam iial ma remonti ei tee, teeme me salaja juba praegu jälle alumisel korrusel uuenduskuuri :)
Aga eelmisel aastal said vahetatud ülemise korruse põrandad, uue ilme sai köök ja minu kallite õdede tuba.
Kõige-kõige rõvedam hetk eelmisest aastast oli Krissi korteri koristamine ja remont. Ma ei unusta kunagi toda haisvat tünni seal rõdul ja seda rasvast nõretavat pliiti... Aga teatud põhjustel ma siia fotosid teile sellest rõvedusest riputama ei hakka :) Las igaühe fantaasia töötab omasoodu, mina ütlen lihtsalt, et ükski kujutlus ei küündi tõelisuse lähedalegi :D Aitäh, Arti, et sa olemas oled! :D
Kõige-kõige kahetsusväärsem moment oli Märdi sünnipäevapeol, kui mu eelmine fotokas ära suri :( Aga pidu ise oli tõeliselt tore ja täpselt minu musirulli vääriline :) Tugevamad said ikka hommikuni ringi mäurata. Mina muidugi eriliselt tugev ei olnud :D
Kõige-kõige õnnelikum olin ma absoluutselt kõigi nende imeliste trippide ajal oma inimestega. Ükskõik, kas lühikesed sõidud mereäärde, suvitamine Pärnus või korralikud roadtripid Mikuga Riiga :) Ma lihtsalt armastan väljasõite, ma ei saa parata :D
Kõige-kõige õnnestunum pidu sel aastal oli minu meelest Birgiti sünnipäev. Lihtsalt sellepärast, kui vahva koha ta leidis ja kui mõnus seltskond koos oli. Kõik olid hästi toredad ja üle pika aja oli see ainus pidu, kuhu ma sain külalisena kohale sadada ja oligi korras :D Ei mingit korraldamist ega rabelemist :)
Kõige-kõige kurvem oli paari väga-väga kalli inimese haihtumine mu elust. Lihtsalt läksid ja... tagasi enam ei tulnudki. Kuigi ma salaja ikka lootsin.
Kõige-kõige armsam asi minu eelmisest aastast on jõulukaart. Ja mul pole seda isegi häbi tunnistada :D Kõik mu tehnikavidinad on muidugi ka väga armsad mulle, aga see kaart on üsna ainulaadne ja eriline. Ma loodan, et ma seda mitte kunagi ära ei kaota :D
Kõige-kõige ilusamad mälestused ei olegi mul eelmisest aastast seotud tegelikult asjade või kohtade või pidudega... Ma mäletan ainult oma inimesi. Ja ma mäletan, kuidas ma olen muretsenud, naernud, õnnelik olnud, solvunud, haavunud... Ma mäletan tegelikult suures osas ainult seda, et ma suvel igatsesin meie grillimisi, sest neid oli liiga vähe. Kuidas ma sügisel igatsesin kõiki neid, kes Virumaalt minema läksid ja keda ma jube harva nägin... Ma mäletan, kuidas ma olin jubedalt õnnetu, kui keegi mu kallitest oli õnnetu. Kuidas ma olen neid armastanud, nende eest hoolitsenud, teinud neile haiget, saanud haiget... Mul on 2013. näol üsna... Omanäoline aasta. Kahtlemata pole see olnud minu kõige õnnelikum või säravam aasta, aga ma tahaksin mõelda, et omal moel on see mind palju kasvatanud ja õpetanud.
No comments:
Post a Comment