Tahate teada, mis tegelikult on?
Tegelikult ma lihtsalt kardan.
Et inimesed mu ümber kaovad ära,
Kaotavad iseenda,
Et inimesed mu ümber pole õnnelikud
Nagu nad seda tegelikult väärivad.
Ma kardan, sest mul on tunne, et ma ei oska neid mõista,
Neid õigesti kuulata,
neile õigeid sõnu öelda.
Ja samas ma tean, et vahel pole õigeid sõnu olemaski.
Aga kardan ikkagi, et nad äkki ei tea,
Et ma olen ju alati-alati olemas,
Ootamas. Lihtsalt... Siin.
Siis, kui te end ükskord jälle leiate
Või siis, kui te enam´iial samad ei ole.
Ma istun siin ja ootan, ükskõik millistena te minu juurde lõpuks ka ei tule.
Küll me midagi välja mõtleme :)
Aga lubada saan ma teile seda, et olgu mis on...
Meil saab olema raskemaid aegu, kui me kujutleda suudame,
Aga saab olema ka rohkem naeru ja õnne,
Kui hetkel reaalne tundub.
Teie olete minul ja mina olen teil,
Me oleme üksteise inimesed :)
Teadke ainult seda, et ma olen alati olemas,
Telefonikõne või e-maili, kirja või jalutuskäigu,
Lennukisõidu või mõtte kaugusel.
Ma olen siin ja ootan,
Sest ma ei loobu kunagi oma inimestest.
Lahutagu meid kilomeeter või tuhat,
Kolm minutit või kolmteist aastat.
Ma ei oska öelda õigeid sõnu,
Aga ma tean ka, et vahel polegi tähtis, mida öelda.
...
No comments:
Post a Comment