Sõbrakataloog :D

Nüüd on see koht, kus ma pean enne uut aastat
Ühe väikese lubaduse täitma.
Enne uue algust kokkuvõte minu kõige tähtsamatest
Tähestikulises, mitte tähtsuse järjekorras :P

***

Andres - Esimene mälestus on mul temast... Eee... No esimene, mis meelde tuleb, on kutsekas toimunud ürituselt Hea On Olla Noor. Mul ühtegi varasemat meelde ei tule küll :D Ta suudab mind tunni jooksul hingetuks kallistada, ahistada, naerma ajada, hirmutada ja kähmluse käigus maksahaagi ka anda :D Mida rohkem teda teadma hakkan, seda huvitavam ta tundub. Ja tõesti, ta tekitab minus vastupandamatut iha lusikaid teritada, et nendega ta silmakoobaste kallale minna :D Ja ta täiesti süüdimatult mõnitab mind aegajalt :P Samuti keeldub ta mulle tutvustamast oma kuulsustest sõpru ja tal on mingi arusaamatu foobia selle suhtes, et ma ta kitarril muusikaajalugu teen :D
Birgit - On olemas olnud nii kaua, kui ma mäletan. Ilma temata ma nagu polekski kunagi olnud. Ta on maailma kõige leebem üldse. Tal on masendav võime absoluutselt terve maailmaga ühine keel leida. Tal pole vaenlasi, isegi kui ta korra aastas vihastab ja karjuda üritab. See ei õnnestu, sest tema häälepaelad pole karjumisega kohanenud. Birgit on isegi suurem patsifist kui mina. Ta on minu ülitubli, üliarmas, üliilus noorem õde, kelle peale ma kõigest hoolimata kunagi kade ei suudaks olla. Õnneks on ta ka parandamatu alkohoolik ja nikotiinik. Üks koht, kus ma olen korralikum kui tema, haaahhh!!! Ma tahtsin siia kirjutada kõige elavamad mälestused, mis mul temaga seoses on, aga siis sain aru, et mul peaaegu pole mälestusi, milles ta osaline pole :D
Danel - Kuni 2008. aasta augustini ei olnud mul aimugi, et ta olemas on. Esimene mälestus... Suve lõpp. Aqua esine parkimisplats. Ma alguses tõsimeeli arvasin, et ta on selline... Noh, kuivik veits või :D Et tubli ja korralik ja esinduslik ja et ta vaatab kõiki oma isalik-etteheitva pilguga :D Khm. Ma vist panin veits puusse sellega, eks? Kui teda pole Virmas piljardit toksimas või Kebabis Nachosid mugimas, siis ta magab kusagil, et lihast kasvatada :D Tal on must huumorimeel ja kõige lihtsam viis, mille ma tema poolehoiu võitmiseks olen avastanud, on tema nina all kanaga vehkimine. Või äärmisel juhul süldikausiga vehkimine. Või singi vehkimine aitab kaa... :D Ta omab täiesti relvitukstegevat Mitsut, millega ma absoluutselt läbi ei saa selle ühe korra järgi, mis am selle roolis olen olnud :D Ja neil käib Relikaga väike võistlus selle peale, kelle Mitsu esimesena tolmuks laguneb :D
Imre - See oli 2005. aasta veebruar eeldatavasti... Unustamatu õhtu iseenesest, kuna sinna kuulus minu kõige hullem sõidukogemus ja ABS-i rets :D Aga esimene mulje sünnipäevalapsest... Hehh... Hääl oli kõikjal, ta ise peaaegu nähtamatu, sest ta ületas pidevalt valguskiirust :D Tiheda paruka alt särav prillipaar ja seeeeee naeeeeerr... :D No tegelikult me oleme juba korra selle üle vaielnud ja kokkuleppele jõudnud, et mul pole õigust eriti midagi öelda, sest mul pole ka just kõige leebem hääleke :D Aaa, ja kuni selle aastani ma arvasin, et talle on õlle järgi hüüdnimi pandud... Ta teeb kõige ebatavalisemaid ja ebaloogilisemaid asju vahel, ta on üks neist vähestest, kelle puhul ma olen juba peaaegu loobunud psühholoogilise profiili koostamisest, sest ma lihtsalt panen konstantselt asjadega puusse :D
Jane - Hästi tähtis, isegi kui me ülimegasuperharva näeme. Ta on nii mitmes mõttes nagu mina, et... Hehhh... Ma olen enda üle hästi uhke, et ma ta leidsin ja tal sabast kinni sain. Temaga on nii-nii tore vahel terve maailma üle filosofeerida. Esimene kohtumine oli 2006. aasta suvel Tartus. Mul pole vist kunagi nii lahedat linnaekskursiooni olnud :)
Kristiina - Tuli väga ootamatult minu jaoks :D Meil on paar armsat ühist mälestust sellest, kuidas ma teda vankriga kraavi üritsin kärutada ja kuidas me Birxi korterist välja lukustasime, et koos käkakokka mängida :D Ta on vahel tõsisem ja täiskasvanum kui mina ja see häirib mind :D Kui me hästi läbi saame, saame me kohe väga hästi läbi. Aga kui nagistamiseks läheb, siis hoidke alt :P Mul on siiamaani raske uskuda, et ta polegi enam kaheksane, nagu ma kunagi kolm aastat järjest uskusin. Kriss on ebaõiglaselt ilus ja ebameeldivalt enesekindel :D
Kädi - Temaga ma tutuvusin nüüd küll Käras. Leeni ja teiste kaudu. Alguses ma olin rämedalt armukade tema peale, sest et ta minu musidega liiga hästi läbi sai :D Ta on selline siiras ja hullumeelne traumapunkti püsikliendist õnnetuste magnet, kes lihtsalt PEAB meeldima hakkama, muidu on küll suur tõenäosus, et sa oled mingi kivisüda või asi :D Tal on sama vasakule mõttemaailm kui meil, mis kõlab peaaegu uskumatult.
Leeni - Tema on minu rahusadam :) No pole olemas teist nii über-rahulikku, über-lahedat ja lihtsalt hästi-hästi sõbralikku ja head. Temaga on kustumatult seotud terve mu gümnaasiumi-aeg ja tegelikult ka aeg peale seda. Vahepeal ma muretsen natuke, et me ei suhtle piisavalt tihedalt enam, aga... Ma pole veel aru saanud, et see suhtlemise puudus midagi muutnud oleks :P Ta on ikka see sama kullatükk, ilma kelleta ma elu ettegi ei kujutaks :D
Pille - On ebaõiglaselt jalga lasknud mu elust. Minu gümniaegne päikesekiir ilmutab end kahtlaselt vähe mulle viimasel ajal :P Tal on mingi kustumatu energia ja kahtlane huumorisoon. Ma alguses ei saanud aru, kuidas ta nii kompleksivabalt kõigi võõraste suhelda suudab, aga lõpuks andsin alla. Ju ta siis ongi meil selline... Kompleksivaba :D ja peale kõige muu on ta veel autopede ja talisupleja kaa, no on mitmekülgne meil :D
Relika - Fox on... Hehhh. Fox on see, kelle kirjeldamisega mul kõige rohkem probleeme on. Ta oleks nagu alati olemas olnud, kuigi me oleme ninapidi ainult mingi... Paar-kolm aastat koos olnud. Minu õhtud on pimedad ja igavad, kui teda pole. Temaga oleme me küll KÕIGEST siin universumis rääkinud. Viimasel jal ma vaatan, et me võimegi üksteise seltskonnas vabalt vait olla, sest kõik on nagunii öeldud. Kõike me kogeme koos, seega ei tule uusi asju, millest rääkida, piisavalt kiiresti peale. Me teeme koguaeg midagi, isegi kui me ise arvame, et me midagi ei tee. Me oleme peaaegu täielikud vastandid, no vaata kust tahad. Üksikud puutepunktid on HND, autod, lagrits, väljas söömine, meri, seltskond ja draama :D Meil on vaheldumisi masekaperioodid ja kui tuju on õige, siis oleme HULLUD. Meil tekivad pidevalt haiged ideed, meil on rohkem plaane kui ellu suudame viia ja... Ühesõnaga. Õde. No matter what.
Rene - Kõige perverdim pervert, kelle oleme suutnud luua :D Esimesel korral kui kohtusime, oli ta süütu ja punastav poisike, aga kuidagi oleme suutnud temast mingi hullu vormida :D Tal on pidev vajadus kõike kontrollida ja tema telefoni kõned teemal "kus, kellega, miks, millal, aga tegelt, aga ikkagi, kuhu, kui kaugel, mis kell, miks, aga..." on juba traditsioon. Ta suudab ka kõige raudsema enesekontrolli murda, ka kõige stabiilsema mõistuse vankuma lüüa. Tal on kõigi kohta midagi kritiseerivat öelda. Tal puuduvad ajus filtrid, mis hoiaks midagi tema enda teada. Kõik, mis tema kõrvade kaudu ta pähe jõuab, see sealt suu kaudu välja tuleb. Tavaliselt kõige ebasobivamal hetkel. Aga samas, ma kahtlustan, on ta sees selline pehme ja cuddly. Mul on tõsine kahtlus, et on mingid ERITI isiklikud teemad, mida ta kellelegi ei räägi. Ma kahtlustan seda ka, et kuigi ta teeb kõik, et vastupidist tõestada, on ta suhtliselt arvestatav sõber after all :D