Ma ei mäleta oma elus teisi selliseid pühi.
Kus sa ärkad JÕULULAUPÄEVAL,
Mis on olnud minu jaoks alati mingi täielik...
Noh, kujutlege viieaastast jõululaupäeval,
See olengi mina tavaliselt.
Ja ärkad ja mitte et ei viitsi või ei taha isegi,
Aga ei SUUDA voodist tõusta.
Ma olen lihtsalt vaheldumisi
Nutnud ja lihtsalt mõttetult lamanud.
Ja üritandu lugeda, aga ma ei saanud millestki aru.
Ma ei taha midagi.
Tahaks lihtsalt...
Et keegi oleks siin, laseks mul on pea ta põlvedele toetada
ja lepiks sellega, et mul pole absoluutselt midagi öelda.
Tahaks, et keegi tuleks ja tekitaks minus jälle normaalse tunde.
Et keegi keedaks tassi teed ja istuks minuga
Ega solvuks, kui ma tema teed ei jooks.
Ma tahan minema.
Lihtsalt...
Annaks pesukotile piitsa ja kihutaks nii kiiresti ja kaugele,
Et...
Kas on üldse mingit loogikat selles,
Et ma tahan olla ÜKSI, aga samas kardan olla ÜKSI?
***
I'm slipping away from my own fingers
And there's absolutely nothing I could do.
I'm araid of letting go, but it's really not up to me.
***
Ma ei tea, kas ja millal ma tagasi olen.
Musid, kallid, paid teile kõigile.
Häid pühi :)
No comments:
Post a Comment