Ma olen vahepeal täitsa elanud ja hinganud
Ja asju korda saatnud.
Mitte palju, aga vajalik on peaaegu tehtud.
Mõtteid on palju, tegevust on mõistlikus koguses.
Veel üks väike vaba nädal on jäänud..
Siis tagasi rutiini, tagasi kooli, tagasi Tartusse.
Eile õhtul ma sinna juba põgusalt jõudsin,
See oli tõeliselt mõnus.
Vahel ma siiralt ootan, et inimesed mulle neid suuri palveid esitaksid,
Vahel on mul endal neid sõite rohkem vaja kui palujatel.
Ja ma olen hüperõnnelik, et mu kallid tulevad ja siiralt mu üles otsivad,
Tahavad koos aega veeta ja on läheduses olemas.
Ja siis on need teised mõtted.
Need teised emotsioonid, mida ei tahagi siin väga lahata.
Aga see on tõsi:
Kõik halb, kõik halvad sõnad ja teod jäävad minusse alles.
Ma suudan valu, pettumuse ja solvumisega ülihästi toime tulla.
Aga head asjad... Kõlavad palju vähem usutavalt.
Ja ma ei oskagi kuidagi muud moodi reageerida kui töllakalt naerda
Ning esimesel võimalusel teemat vahetada.
Miks see nii on, ärge minult küsige.
Kriitika, teravused ja lamedad naljad on mu elu pärisosa,
Komplimendid ja kiitus... Kuuluksid nagu kellelegi teisele.
Nimetagem seda parema variandi puudumisel madalaks enesehinnanguks.
Kuigi sellega ma ka päriselt nõus ei ole.
Ma ise arvan endast paganama hästi.
Ma vist lihtsalt ei usu, et teised ka seda arvavad :D
Ja nüüd teeme nii, et ma ei norinud komplimente, vaid arutlesin :P
Mõnes mõttes ei saa kunagi leppida sellega,
Et kallid inimesed su elust ära kaovad.
Ja samas on mulle põhimõtteliselt kõik inimesed kallid.
Seda õnnelikum ma olen, kui nad aegade hämarusest
Kummitustena ilmuvad ja vanad head ajad endaga kaasa toovad.
Terve nädal oli mul põhimõtteliselt a blast from the past
Ja taaskord sai üks sõprus minu jaoks oluliselt sügavama dimensiooni.
Kõik, mida ma elus teha tahan,
On näha tuhandeid päikesetõuse,
Jalutada sadadel randadel, naerda miljoneid naere,
Armastada võimalikult palju ja olla võimalikult hea inimene.
Ma tahan omada tiibu ja juuri ning tulla alati koju tagasi.
Ms tahan teid kõiki alati koju oodata.
Ja teile öelda: ma olen igal juhul olemas.
Kuulamas, vaikimas, rääkimas, naermas, nutmas, ootamas ja lootmas.
Kui inimese nõrkuseks on ta sõbrad, on ta maailma kõige tugevam inimene :)
No comments:
Post a Comment