Nagu pagana rahusadam keset tormist merd.
Tänu sellele ma vist võingi tundide kaupa vaikselt istuda,
Kuulata kõiki maailma muresid,
Tunda end veidi muserdatuna küll,
Aga siiski olla endaga paigas ning mitte minema triivida.
Suurepärane on olla sisemiselt täiesti tasa.
Mitte rabeleda, mitte vaevelda, mitte üle mõelda.
Muidugi, see aeg ei kesta minu puhul kunagi väga kaua.
Varem või hiljem leian ma ise midagi või toob maailm tormid minuni,
Aga paratamatult hakkab kogu see uhke rahu mingil hetkel murenema.
Tähendab, tuleb praegust hetke nautida.
Teadmist, et kõik minu jooksmised ja närvitsemised
On mind praeguseks kandnud punkti, kus ma võin oma saavutusi nautida.
Isegi kui see kestab lühidalt. Aga auhind on käes. Preemia on kohal.
Ootan praegu ikka tõeliselt naiselikul moel
Võimalust poodidesse rünnata ja omale pool uut garderoobi muretseda,
Et saaks sukelduda kaubanduse põnevasse maailma,
Võib-olla isegi käia juuksuris, lubada omale mõni sädelev vidin...
Hehhee... Jaa. Ja apteegist nohutablette :D
Ebaõiglus, et mind nüüd selline tervislik vaevus on tabanud.
Istun praegu ausalt kodus,
Andres vahib mu selja taga Investigation Discovery sarju kummitustest,
Koer magab meie kõige suuremal diivanil uhkes üksinduses...
Ja mina olen jõudnud valgustatud hetkeni.
Ma olen tõeliselt, tõeliselt rahul.
Jah, ma võiksin mõnd inimest tihemini näha,
Me võiksime olla lähedasemad,
Raha võiks olla rohkem ja kaalu vähem...
Aga no deemit.
Kui sisemine rahu on, siis väline ei mõjuta :)
Ja nüüd tänase päeva pilt teie suurelt Gurult.
Teema: Transportation.
Pilt minu kõige armsamast autokesest,
Mis mind veel kunagi hätta pole jätnud
Ning mulle piiritut ja eluliselt vajalikku vabadust võimaldab.
Ma ei tea, kas ma ikka oleksin sisemiselt nii rahulik,
Kui mul poleks neid öiseid trippe mööda pimedaid maanteid.
Tehtud 2010. aasta kevadel Riias.
Loetud hetked enne Metallica kontserti.
See oli kaunis reis.
No comments:
Post a Comment