Nüüd ma ei saagi enam kirjutada,
Kuidas ma olen terve päeva häälepaeltest veritsenud,
Sest 30 Seconds To Mars oli lihtsalt nii ägens
Ja ma röökisin kogu aja kaasa
Ja avastasin, et ma ei tea tegelt ikka ühegi laulu sõnu täiuslikult :D
Sest Märt linkis mulle vastutulelikult seda Õhtulehe artiklit,
Mis pani asjad paika ja avas mu silmad
Ja mu silmad on hetkel lihtsalt häbi täis :D
Õnneks olen ma muid asju ka teinud,
Räägime neist siis.
Ärkasin täna, oma selle nädala ainsal vabal päeval,
Kell pool üheksa, et hästi aegsasti valmis olla.
Sõitsin Eskule (Eskusse?) ja miitisin Meelisega,
Saime mu kapsaussile järelkäru sappa,
Jõime hommikukohvi, mida Meelise ema nii armsasti serveeris,
Oleks võileiba ka saanud, aga ma nii vara ei suutnud süüa lihtsalt :D
Ja siis ma vaatasin päris pikalt, kuidas teised füüsilist tööd tegid,
Mis oli ilus ja ergutav ja puha :D
Ja siis Rakverre, väike seiklus metallikokkuostus,
Palju passimist ja ootamist ja tiksumist,
Aga päev oli igati kordläinud.
Avastasin, et mu pikaajaline juhistaaž on muutnud mu kannatuse lõputuks,
Lihtsalt ei häiri üldse, kui pead kolmveerand tundi juukseotsi vaatama
Ja Vikerraadiot kuulama. Kusjuures viimast ma soovitan soojalt:
Nii lahe liiklusteemaline jutusaade oli seal päeval,
Ma sain kohe targemaks ja puha :)
Kui ma lõpuks oma tööalased ja sõbrakohustused täitnud olin,
Läksin koju, panin 5,5 kg liha marinaadi,
Et mu musirullikesed jaanide ajal mingil juhul nälga ei jääks
Ja vott see oli lahe töö, ma ütlen.
Tükeldad, hakid, viilutad, segad...
Mõnus.
Ühte ämbrisse kogu see kraam mul igatahes ei mahtunud,
Tuli supipott ka lisaks võtta.
Aga ma loodan, et on söödav. Veits ebakindel ma selles osas veel olen.
Magada sain päeval ka natuke,
Pool kümme aeti mind jälle jalule,
Et käia poes, Birxiga istusime tunnikese Bamboos ka,
Siis koju, et emale veidi IT-abi osutada,
Linna, Arti ja Mikk kaasa, Kantsi, Hollywoodi, Birx koju,
Keskväljakule, Kadaka burksiputka ette, Kebabi ette,
Tagasi Kadaka burksiputka juurde, tüüpidele burksid, mulle Fanta,
Palju rõvedaid meestejutte ja sügavaid psüühilisi haavu,
Koju.
Ja no pole midagi teha.
Vähemalt esmaspäevani läheb samasuguses hullus tempos.
Deem, ma lausa armastan seda ju :D
Ja nüüd, kus ma olen oma Marsipileti ja Rabarocki kava seinale pannud,
Käepaeltest ei suuda ma endiselt loobuda,
Kuigi need paberist hakkavad juba tolmuks pudenema,
Lähen ma vaikselt magama ära.
Homme öösel nagunii magada ei saa,
Peab ju koidiku ära ootama
Ja kui ilma vähegi on, tahaks öösel Viitnale ujuma veel :P
Näeme siis kui näeme!
No comments:
Post a Comment