And there's light again in the world

Võsu, Võsu, Võsu. 
Ja Minu Inimesed. 
Ja päike. Ja liiv. Ja mets. Ja meri. 
Kas te teate ka, kui lihtne on olla hea, 
Kui sinu ümber ongi ainult sellised inimesed, 
Kellega tahaks olla kõige parem? 
Praktiliselt võimatu on sel juhul olla paha inimene :)
Ma olen mänginud lauamänge, veristanud ennast mitmest kohast, 
Punaseks põlenud, olen istunud sees ja väljas, 
Rääkinud pealiskaudsetel ja sisulistel teemadel, 
Avastanud ikka ja jälle ja uuesti, 
Kui väga mul on vedanud, et mul on Nemad. 
Ja igasugusele masetsemisele pole nagu ruumi õieti jäänudki. 
Ja pidage meeles: igasugune eneselõikamine on olnud mittetahtlik, okei? :D
Kui see ainult võimalik oleks, siis ma vist hoiaksin neid kõiki taskus, 
Kannaks igal pool kaasas ja ei laseks oma valvsa pilgu alt üldse välja. 
Aga see pole võimalik. Ja ma üritan siis anda neile nii palju vabadust,
Kui nad soovivad. 
Lihtsalt hea on. Ma olen tagasi ja kõik on jälle paigas. 
Mul pole kunagi probleeme, on ainult tõsised luulud :D
Ma ei tea, millest ja kuidas see tuleb, 
Aga iga järgmine uus inimene, kes mu ellu saabub, 
Klikib viimasel ajal ideaalselt paika nagu pusletükk 
Ning ma leian end jälle mõtlemas: kuidas ma ilma temata elasin? 
On päike ja meri, on sõbrad ja lihtsalt head inimesed. 
Tere tulemast veelkord, suvi! 
Kallistan, hästi-hästi kõvasti. 
Mis siis, et mu päikesest põlenud nahk selle peale valutab :)