Man, that was it.

Üllatavalt palju jõutakse siia blogisse endiselt Mart Raubat guugeldades. 
Hehh, ma mõistan, fändom pole surnud ja elab igavesti :D 
Siinkohal on ainult õiglane meenutada reede õhtut Rakveres. 
Sest ka mina kaaberdasin, viimane rahanatuke sõrmede vahel, 
Teatrikohvikusse, et erutusest värisedes hiphoppida. 
Või mida iganes selle muusika taustal tehakse. 
Ja nägin oma ihusilmaga Mart Raubat laval ja puha. 
Ma ei valeta. Nagu noor hirv kargas teine mööda lava ja rahvas kargas lava ees. 
Edasiminek on olnud märkimisväärne, 
Sest kui me viimati tema avaliku esinemise tunnistajaks olime, 
Siis oli tal mäletatavasti üks jalg puha kipsis 
Ja enamus auru kulus seal enese püstihoidmisele. 
Nüüd oli kohe kena vaadata, kuidas seismisega tal selles staadiumis igatahes probleem polnud. 
Kõik oli väga kena, tõesti. 
Ja siis ikka viskit, viskit, viskit... 
Esirea inimesed olid valmis mööda mind üles ronima, et lavale ligemale pääseda 
Ja ma püüdsin küll end vastu seina litsuda, aga ega sest suuremat abi polnud. 
Kõvasti energiat ja kiljumist, kõvasti hüppamist ja kargamist, 
Mis minusse suurt ei puutunud, sest mina olen vana ja väljapeetud, 
Mina enam lava ees hüppamas ja kiljumas ei käi. 
Me seisime Leeniga niisama umbes kolmandas reas ja naeratasime üksteisele teadvalt. 
Jaaaa, pole seal midagi, Öökülm, Mart Rauba ja Def Räädu on piisavad, 
Et isegi meiesugused vanad rokipeerud veel hilises eas hoopis räppi kuulama panna. 
Mis tuletabki mulle meelde: tehke nüüd ühele selle stiili üsna uuele kuulajale selgeks, 
Mis vahe on hiphopil ja räpil ja kas need on põhimõtteliselt sama asi? 
Rokiga on ikka kuidagi kergem, kõik on selge ja adekvaatne. 
No on see noorte inimeste värk, ei meie enam pihta saa... :D 

Põhjusmõtteliselt ma ütlen, et reedel eelistasin ma igal juhul Teatrikohvikut Kantsile 
Ja igal juhul olen ma isegi Öökülma tuline austaja. 
Kuulge, kui ma isegi päris ametliku raha eest päris ametliku plaadi ostsin, 
Siis on alust öelda, et fändom pole ka minust päris mööda läinud, eks? :) 
Muusika võttis põlve nõksuma ja hoolimata sellest, 
Et sel ööl me keset linna "Vihmapiisku" üürates koju ei läinud, 
Oli tore olemine. 

Niisiis, mu rohked Marti austavad lugejad, 
Laske aga samas vaimus edasi. 
Võin siseallikatele tuginedes lubada, et tuleb veel päris rohkelt võimalusi teda päris ise üle tšekata. 
Ja hoidke suvel ikka rohkem Võsu poole, aga ärge öelge, et mina teile vihjasin. 
Pidage mu sõnu meeles. Suvi, Võsu, rand, flipflopid ja hiphopid :D