Must leib

Esimene PÖFF-ikas vaadatud. Must Leib.
Tõeliselt... Emotsioonidest tulvil film, 
Terve aeg olin täiesti süvenenud ja kaasa haaratud. 
Ühtaegu masendav ja kurb ja õudne ja põnev ja... Ilus. 
Kusagil nende kannatuste ja julmuste vahel oli siiski ka killuke ilu. 
Kusagil on elu praegu just selline. 
Maailmas on kohti, kus lapsed ei saa rahus lapsed olla, 
Vaid kasvavad traagiliselt vara suureks. 
On vanemaid, kellel on suuri ja süngeid saladusi, 
Kuid kes olenemata oma hinge puhtusest ei armasta oma lapsi teragi vähem. 
Ja vahel ei piisa sellest siiski. 
Vahel on vale ja tõe must-valge maailm liiga karm. 
Vahel on pettused ja tehtud teod lihtsalt liiga julmad. 
Mõnikord ei saa sa seda andestada, armastatagu sind pealegi üle kõige. 


Kuratlikult hea film. 
Nii palju mõtteid, et ei oska sõnadesse panna. 
Me peame ikka oluliselt tihemini kultuurseks hakkama, 
Kui kultuur tähendab sellist ideede ja emotsioonide üledoosi. 
Maailm särab kuidagi eriti eredalt. 
Ma arvan, et tean nüüd, mida ma tegema pean. 
Vahel pole valu ja kannatused loobumiseks lihtsalt piisav põhjus :)