Filmindus ja tervis.

Käisime eile taas PÖFF-itamas. Seekord siis SELLINE. 
Tõeliselt lahe film! Kohe väga mõnus ja naljakas ja veidi twisted. 
Ma oleks ehk natuke rohkem tahtnud probleemi süvenemist, 
Veidi rohkem tõsidust ja mõtisklemist, but that's just me. 
Olgem ausad, peale esmaspäeva kulus selline lõbus vahepala marjaks ära. 
Soovitan vaadata, kui kuidagi õnnestub küüned taha saada sellele, 
Terve saalitäis rahvast naeris kooris ja laginal nii mõneski kohas :) 


Muide, spontaansus on vahel üllatavalt lahe. 
Seisime Leeniga kino fuajees, üritasime välja mõelda, kas süüa popkorni või ei. 
Ja siis avastasin mina tegelikult, et me jõuaks ju peale oma kultuurielamust 
Ka veel teisele filmile, Videviku Saaga viimasele pärlile :D 
Ossaaa, kus see oli alles eepiline teos. 
Ma mõtlen: no ma lihtsalt ei suutnud enamuse ajast tõsisena istuda. 
Isegi mingid suvalised kohad ajasid naerma, kohutav näitlejatöö, 
Emotsioonide puudumine, väike vihje pedofiiliale, mis andis lõputult alust huumoriks. 
No oli lihtsalt tore õhtu. Hoolimata mu tervise täielikust ülesütlemisest. 


Millega me jõuamegi tänase postituse viimase ja kõige olulisema osani. 
Ma olen suremas. Olen selles päris-päris veendunud. 
Pidage igavesti meeles, et ma olen teid ainult armastanud ja jumaldanud 
Ning meenutage mind mõnikord hea sõnaga. 
Ma ei tea, mis pagana värk minuga toimub, 
Aga sellist valu ja iiveldust pole inimlikult võimalik välja kannatada.
Ma olen väsinud ja tuim, ma ei taha istuda ega lamada, ma ei viitsi rääkida... 
Ahjaa, ainus põhjus praeguseks mammutpostituseks on see, 
Et ma olen koolis ning vajan midagi, mis mind ärkvel hoiaks. 
Ma kavatsen täna - homme Rakverre laekuda ja lasta arstil end magama panna, 
Kui asjad ei parane, päriselt.