Käisime kinos. Hea oli. Väga hea.
Igasuguseid mõtteid tekkis, igasuguseid emotsioone.
Aga samas näivad need kuidagi küündimatud
Ja veidi toored isegi.
Tahaks tervet päeva, mis oleks vaid mulle.
Lebada voodis päikeselaigus ja ei teeks mitte midagi.
No samas tahaksin ma ilus ka olla.
Kõike ei saa, eksju.
Võib-olla ongi nii, et sellistel ideaalselt headel ja südamlikel inimestel
On vaja ideaalselt head ja südamlikku maailma, milles elada.
Samas, kui küünilised ja nahaalsed inimesed saavad hakkama
Igal ajal ja igal pool. Sest nad ei ole nii voolitavad,
Nad loovad omale ise koha ja kohustused.
Head inimesed aga... Nemad sõltuvad teistest.
Sõltuvad mõistmisest ja heatahtlikkusest ja heakskiidust.
Head inimesed ei suuda endale midagi kätte võidelda,
Ainus, millele nad loota saavad, on nende loomupärane võluvus.
Ja teiste kaastunne.
Umbes nagu labradorikutsikad Jurassic Parkis.
No comments:
Post a Comment