Öö kandis ahelaid...

Kummalised lood on selle südame ja inimestega. 
Viimasel ajal olen ma täheldanud, et vähesed inimesed 
Suudavad enese ja maailmaga täiesti ausad olla. 
Käputäis vaid. 
Mõni on enda ümber sellise näitemängu ehitanud, 
Et miili kaugusele on aru saada ja tekitab automaatset vastumeelsust. 
Ma näen neid, kes kunagi on olnud väljatõugatud, madala enesehinnaguga, 
Vähese heakskiiduga ja tagasihoidlike saavutustega. 
See kõik poleks pooltki nii halb, kui nad ei kompenseeriks seda kõike 
Erilise kaitsepositsiooni ja enese loodud tohutu egoga. 
Et põhjust nagu polegi, aga kui keegi veidi viltu vaatab, 
Siis ta ainult ei tulistata pilkudega kohe taevast alla, 
Vaid tambitakse raskekahurväe poolt mutta ja tõmmatakse teerulliga asfalt ka peale. 
Ikka täielik overkill. 
Ja ma näen neid, kes on kuidagi, hoolimata raskustest, 
Kasvanud iseenda inimesteks. Sellisteks, nagu nad olla tahavad ja saavad. 
Inimesed, kes on oma vigadega, loomulikult. 
Aga samas on nad... Õige asi. 
Ja siis on inimesed, kes sulle õigupoolest nagu ei meeldigi. 
Inimesed, kelle mõttemaailm jääb sulle kaugeks ja jutt arusaamatuks. 
Aga nad paeluvad sind. Ilusad inimesed. Sellised, keda sa võiksid vaid vaadata, 
Jälgida nende eriliselt veetlevaid žeste, näojooni, kuulata häält... 
Kunagi läheb see võlu muidugi üle. Ja siis ei jää enam midagi, millele tähelepanu pöörata. 
Aga kuni maagia kestab, ei peagi sa tema sisemusse süüvima, 
Sa ei hakka isegi pingutama, et aru saada või samastuda. Lootusetu üritus. 
Aga sa vaatad ja vaatad ja vaatad... Ja see hoiab sind nende lähedal, pidevalt orbiidil. 
Kui palju imelisi ja imelikke inimesi ikka südamesse mahub. 
Kui paljud on tohutult kallid ja igaüht suudad sa armastada erilisel, aga piiritul moel. 
No kuidas on võimalik tunda ja jagada igal hetkel oma elus sellist armastust? 
Kuidas see otsa ei saa? Kuidas süda ei väsi? 
See hämmastab mind iga kord aina uuesti, kui ma vaatan Oma Inimesi 
Ja tunnen hinges nende olemasolu pärast sellist pöörast rõõmu, et tahaks naerda ja nutta. 


Ma olen viimasel ajal väga väsinud. 
Tahaksin ajudeta sõita, sõita, sõita, aga kohusetunne ei lase. Majanduslikult tuleb mõelda. 
Samas ei suuda ma olla... Seltskondlik ja hea ja tore ja rõõmus. 
Väsimus on liiga suur. Ning siis tuleb kurbus ja... 
Ja mingi pettumus iseendas. Sest ma tahaksin, aga ei suuda 
Ning lõpuks otsustan ma siis üldse mitte olla. Hiilin vaikselt minema ja... 
Ma olen iseenda pärast kurb. Nagu ma vahel ikka olen :) 
Ma tahaksin oluliselt rohkem suuta, olla ja teha. 
Aga miski paneb piirid paika. 


Teed ja kooki ja oma mõnus lai voodi... 
The perfect Friday night :)

How do you NOT like it?

Ma olen olnud tegus ja asjalik, 
Natukene passinud ja lobisenud ka, 
Aga suuremas osas jooksnud autoga pesulasse ja rehvitöökotta, 
Siis tanklasse, siis parandanud saunas segistit ja korjanud õunu, 
Niitnud muru, parandanud aiakäru, ... 
Ma olen nii pagana tubli, et piinlik hakkab :D 
Kui nüüd viitsiks veel auto seest ka puhtaks teha, 
Oleks päris ideaalne. Ja taara võiks ära viia, raha ei teeks paha üldse :) 


Luristan külma kohvi ja elu on kuidagi tore. 
Isegi meie hüsteeritsev koer, kes ei talu kaht sekunditki üksiolekut, 
On praegu maha rahunenud ja norskab põrandal. 
No ulme lihtsalt, kuidas ta suudab lärmata, kui sa ta tuppa üksi jätad, 
Õue on kuulda, kui ta end läbi ukse üritab kaevata vms. 


Prrrhhhh. Peab ikka tegusaks hakkama jälle. Mu üürike puhkepaus on läbi nüüd. 
Ai-ai-ai, ma olen niiiiiiii läbi juba praegu :D

Tervetuloa!

Õpin soome keelt, luristan kohvi, 
Olen rahul oma eilse otsusega kell kuus õhtul magama minna. 
Nii hea väljapuhanud tunne on täna. 
Kaksteist tundi und on ikka kaksteist tundi und. 
Homme saab kojuuuuuuuuuuu :D 
Deem, ma rõõmustan selle väikese tripi üle iga jumala kord. 
Ma olen nii rahul praegul. Mis sellest, et on hommik. 
Kõik on kuidagi tohutult mõnus ja paigas ja kena. 
Muidugi pole ideaalne, aga seda me ei tahagi ju, eks? :) 
Järgmine nädal saab eriliselt põnev ja hullumeelne olema. 
Teeme nii, et maailm allub mu plaanidele ja kõik läheb nii, nagu ma tahan, okei? 
Nurrrrrr... 

Saadan teile suured-suured virtuaalsed kallid. 
Kas teie meelest ka jäävad need kuidagi küündimatuteks?? 
Tulge teinekord minu juurde, ma teen pannkooke ja pakun mustikamoosi :) 

Ja kui ma soome keele täna viie saan jälle, 
Siis woopdidooo, eksju, siis ma väärin küll homset kojuminekut :P

You already know

Sul on kõik olemas, mu kallis. 
Sul on terve see goddamn maailm 
Ja selle maailma õige suurem armastus. 
Vahel on raske hingata, sest seda kõike tundub liiga palju, 
Aga tegelikult seda ei ole. Tegelikult ei ole palju. 
Tegelikult on täpselt nii palju, kui sa väärid. 
Perekond ja armastus. Nad on rusuvad, rõhuvad, maagilised sõnad. 
Need, kes sind tunnevad. Need, kes ei lase sul vähemaga leppida. 
See on väga suur kohustus, väga suur vastutus. 
Ja mõnikord, nii väga kui sa ka ei tahaks, 
Ei suuda teised seda vastutust võtta ning sellega ei anna ka sulle võimalust. 
Aga sellest pole midagi. Vist. Sul on teisi, sul on ehk paremgi. 
Armas Jumal, kui väga sa vahel tahaksid kogu maailma armastuse vahetada 
Ühe ainsa inimese armastuse vastu. Kogu maailma sõnad tema sõnade vastu. 
Ära tee seda. Ära piina end. Lase lahti, jaluta minema. 
Vot perekonnad, nemad on need, kellele toetuda. 
Kes mingi saatuse vingerpussi ja jupikese geneetilise koodi pärast 
On kohustatud rabelema koos sinuga paksus ja vedelas, 
Või vähemalt nii nad räägivad. 
On teistsuguseid ka. 
Aga on ka perekondi, kellel pole mingit geneetilist kohustust, 
Kuid on siiski olemas. Sa ei teagi, kui õnnelik sa oled. 
Isegi kui sul pole mitte kedagi teist, olen sul alati mina. 
Ma mõtlen sulle üsna tihti. 
Ma ei tea sinu nägu, ma pole kuulnud su mõtteid, 
Aga ma tunnen, et sa oled olemas. Ja mitte kaugel. 
Mu kallis, sul on terve maailm. 
Ja kusagil selles maailmas olen mina, oled sina... 
Selles maailmas on palju armastust, isegi kui sa ei oska seda näha. 
Palun, ära piina end enam. Ära hoia kinni lootusetust. 
Sa väärid kogu maailma armastust 
Ja kui üks inimene ei suuda sind vääriliselt hinnata, 
Siis, mu kallis, lase lahti ja jaluta ära. 
Sa ei pea piinlema. Sa ei pea endalt lõputult küsima: "Miks?" 
Tema armastamises pole midagi valet, aga vastuarmastust lihtsalt ei tekkinud. 
Ole õnnelik, et sa oled teda tundnud, ole õnnelik, et saad teda armastada. 
Ära tee seda raskeks või inetuks. 
Las see olla just nii. 
Mõnikord see ongi nii valus, et tahab lämmatada. 
Mõnikord see tundubki nii vale, et kipub tervet universumi pahupidi pöörama. 
Kui sa ei saa olla õnnelik, siis on see okei. 
Aga ära ole õnnetu, sa oled selleks liiga ilus. 
Ma armastan sind nii väga. Ja ma ei tunnegi sind. 
Sa oled eriline ja väärt väga palju. 
Ära lase neil ennast ära varastada.

She'll show you her heart and then she'll show you the door..

Nüüd on siis ametlikult tehtud tuur teemal: 
Tunne oma kodulinna. Ehk siis Tartut. 
Ehk siis: Meelis oli nii tore ja ühe korraliku kõhutäie eest 
Näitas mulle kõiki Tartu linnaosasid pmst, 
Pluss laululava ja kaubanduskeskusi ja Mäkki ja.. :D 
Tripp, mis pidi esialgse kava järgi võtma tunnikese, 
Kujunes viietunniseks kokku. Koos hulgaliste söögipausidega :D 

Vott, seda on mul vaja. Majast välja saada, 
Sõita, näha, liikuda. Ma ikka igatsen seda liikuvat eluviisi 
Rohkem kui normaalne oleks :D 
No nüüd on mul ees ootamas Rakvere järgmisel nv-sel 
Ja Riia 2. novembril ja Tallinn 5. novembril. 
Tegevust on ootamas küll. Saaks vaid rooli istuda :) 

Koolinädal on nüüd ametlikult läbi, 
Pühapäevaks on üks iseseisev töö vaja ära esitada, 
Aga muidu on suhteline vaikus seal koolirindel. 
Et siis... 
Teeme kaa midagi või? :)

Idioot

Käisime kinos. Hea oli. Väga hea. 
Igasuguseid mõtteid tekkis, igasuguseid emotsioone. 
Aga samas näivad need kuidagi küündimatud 
Ja veidi toored isegi. 

Tahaks tervet päeva, mis oleks vaid mulle. 
Lebada voodis päikeselaigus ja ei teeks mitte midagi. 

No samas tahaksin ma ilus ka olla. 
Kõike ei saa, eksju.  

Võib-olla ongi nii, et sellistel ideaalselt headel ja südamlikel inimestel 
On vaja ideaalselt head ja südamlikku maailma, milles elada. 
Samas, kui küünilised ja nahaalsed inimesed saavad hakkama 
Igal ajal ja igal pool. Sest nad ei ole nii voolitavad, 
Nad loovad omale ise koha ja kohustused. 
Head inimesed aga... Nemad sõltuvad teistest. 
Sõltuvad mõistmisest ja heatahtlikkusest ja heakskiidust. 
Head inimesed ei suuda endale midagi kätte võidelda, 
Ainus, millele nad loota saavad, on nende loomupärane võluvus. 
Ja teiste kaastunne. 
Umbes nagu labradorikutsikad Jurassic Parkis.

Feeling alive again

Ma ei teadnudki, et ma oma autojuhi ametit 
Ja kellaaegade peale sõitmist nii väga igatsen :) 

Täna käisin põhimõtteliselt Tartust Rakveres õhtust söömas. 
Peaaegu niisama. Muidugi klientide raha eest :D 
Aga lahe oli. Palju vanu muusikalisi lemmikuid, 
Palju aega ja pikk tee... Mina ja mu Kapsauss, 
Me kohe armastame selliseid ootamatuid trippe :) 

Üht pean ma oma sõprade kohta ütlema küll: 
Nad ilmuvad alati välja kõige vajalikumal hetkel 
Ja nendega ei hakka iialgi igav. 
The perfect people for me. 


See on lihtsalt kuratlikult maagiline, 
Kui ühel lainepikkusel me vahel oleme. 
Mulle meeldib. 

Kordame tänast varsti jälle, okei? :)

Hey, little girl, where are you running to? 
Why are you so keen on growing up fast? 
Hey, little girl, take it slow or you're falling down, 
You'll never be able to outrun your past. 


Hey, little girl, play your little girl's games, 
Take it easy, don't forget to have fun. 
Hey, little girl, you have plenty of days 
To worry and hurry and work and to run. 


Hey, little girl, why are you sad now? 
You'll get what you want soon enough. 
Hey, little girl, don't furrow your brows now, 
A little more time and you'll get to be tough. 


Play, little girl, bring out all your dolls. 
Find wonders in rainbows and butterflies. 
You'll be so ready when your future calls, 
No chance to look back and say your goodbyes.

Get out of my head

Ma olen väsinud. Füüsiliselt ja vaimselt. 
Ma olen pikalt üleval olnud, mu peas on liiga palju nõudmisi ja kohustusi. 
Ma ei taha pead vaevata ja ei taha liigutada, 
Kuigi tean, et pean. 
Ma ei taha enam rabeleda, ma ei taha kiirustada ja ma ei taha kuulata. 
Tahan magada ja mitte mõelda, mitte muretseda, mitte joosta. 


Ja ma lihtsalt ei suuda sellest praegu kirjutada, 
Aga eilne Hurtsi konsa oli ülivägasupervägev :D 
I loved every minute of it. 

Sest: 



Every second is a lifetime 
And every minute more brings you closer to God...

I don't wanna lose you, but I don't wanna use you...

Kui ma veel natuke rohkem ootusärevaks muutun, 
Siis mu pea lihtsalt plahvatab ja süda ei pea vastu :) 
Minu elu on lihtsalt igati mõnus ja paigas. 
Ma ootan nii mitut erinevat asja, 
Ma olen nii palju korda saanud, ära teinud, paika pannud. 
Ma tunnen, et olen mitmekülgne ja asjalik ja lennukas :D 


Ma loen siin jõudumööda oma vanu postitusi 
Ja see on lihtsalt suurepärane, kuidas kõik tuleb mu sõnade peale meelde. 
Kuupäevad, emotsioonid, olukorrad ja inimesed... 
See kõik on minu. See kõik on siin. 
Ma olen lihtsalt nii õnnelik ja deem lucky. 


Kui te vaid teaksite, te kõik, kellest ma kunagi rääkinud olen, 
Milliseid uskumatult olulisi rolle te mu loos mänginud olete. 
Kui äravahetamatult ainulaadsed ja eripärased te olete, 
Kuidas te olete mind kasvatanud ja õpetanud. 
Minu lugu jätkub, ka nendeta, kes viimastesse peatükkidesse jõudnud pole, 
Aga teie osad on talletatud ja neid hoitakse õrna hoolega. 
Teie lood olid kunagi minu lugu ja seda ei saa alahinnata. 
Ma loodan vaid, et te olete hetkel sama õnnelikud, 
Kui me olime neil aegadel, mis me koos veetsime. 


Ja teie, kes te siiani aktuaalsed olete... 
Ma loodan veel palju-palju-palju ühiseid mälestusi 
Ja fotosid ja lugusid ja muusikat ja jutte. 
Pange end valmis. 
Me pole veel lõpetanud.

Standing in the rain

Mul on olnud arvatavasti maailma kõige mõnusam viikend. 
Eriti reedene õhtu, Kantsis oli isegi PEAAEGU see vana vibe
Ja ma nägin nii palju kalleid-kalleid inimesi. 
Eriti õnnelik olin ma kogu selle suure koguse kvaliteetaja üle 
Oma musirulliga. Me peame seda tihemini tegema!! 
Ja tänane õudukaõhtu meie juures koos teiste musirullidega 
Oli üle ootuste meeleolukas, isegi kui veidi unine ja flegmaatiline. 
Ohhhh, kuidas ma kõiki neid ilusaid ja armsaid tobujusse armastan. 
Ja nagu reede öösel selgeks sai: 
Ma ei oskaks ilma nendeta mitte kuidagi eladagi. 
Ma olen üks väga õnnelik tüdruk, 
Et ma nad üles leidsin ja oskasin alles hoida. 
Ma vist ülistan neid liiga palju? 
Üritan piiri pidada, aga ma kohe pean neist rääkima :D 


Meil on Leeniga ka plaanid paigas nüüd, 
Igas kuus aasta lõpuni on mingi mõnus rosin :) 
Oktoobris Hurts Tallinnas, novembris 30STM Riias, Detsembris Green 
Ja muidugi meie uskumatult stiilne aastavahetus Tartus, 
Mis hetkel on veel häguse plaani kujuline :P 


Oktoobri lõpus on põhjust Pärnusse sõita 
Ja üks korralik perekonna kokkutulek maha pidada. 
Vot, seda ootan ma ka :) 


Ma olen lihtsalt niiiiii... Rahul hetkel. Tõesti. 
Rahul ja rahulik. 
Kõik on kontrolli all, asjad liiguvad ja ma olen heas kohas. 


Ma armastan vihmaseid öid, head muusikat, ilusaid filme ja ainulaadseid inimesi. 
Ma armastan elu keerulisust ning teadmist, et me läheme läbi selle koos. 
Ma ARMASTAN elu ja iseennast :) 


Vaadake ainult värvilisi unenägusid. 
Mõelge ainult ilusaid mõtteid :)

Dramamamamamamaaaaaaa!!!

Okei. Ma armastasin Dramamamat enne seda tänast laivi. 
Nad olid mõnusad ja neil olid head lood. 
Aga tänane oli lihtsalt ulmeheeaaaaa! 
Mul on raske kirjeldada seda fiilingut ja seda sünergiat, 
Mis Genklubis täna valitses. 
Jah, mu jalad löövad tuld, jah, ma olin esireas surevate fännide vahel, 
Jah, ma sain küünarnukiga ribidesse ja mingi eriti aktiivne tšikk 
Krabas mind, loksutas mind, vehkis mu kätega ja laulis mulle kõrva. 
Aga see kõik käis asja juurde. 
Nevesis alustas juba mõnusa noodiga, 
Nad olid kõrvale head ja vaadata lahedad. 
Ja kui Draamad peale tulid, siis läks kõik veel sada korda paremaks. 
Ma naersin, kui Mikk mikri tagant juhtme ära kaotas 
Ja kui ta sõnad ära unustas. 
Naersin, kui nad olid lahedad ja siis kui nad koperdasid. 
Ma röökisin kaasa igale laulule, mille sõnad vähegi tuttavad ette tulid. 
Ja ma tantsisin, tantsisin, tantsisin. 
Nüüd olen ma äga väsinud, väga valus ja väga õnnelik. 
Mu elu kõige paremini investeeritud 5 eurot. 
Mis ma öelda oskan? 

Kui ma neid juba enne armastasin, 
Siis nüüd ma lihtsalt jumaldan neid. 
Jah, nad on alati head olnud, 
Nad teevad maagiliselt head ja mitmekesist muusikat 
Ja on laval nagu üks väga vägev sõpruskond, 
Kuhu ihaldaks iga saalis olev inimene kuuluda. 
Täna viisid nad selle kuidagi uuele levelile. 
Või olin mina lihtsalt uuel levelil purjus :D 

Aitäh, Eesti muusikud, et te teete midagi nii mõnusat. 
Aitäh laivide eest, mis panevad tänaval laulma, 
Aitäh plaatide eest, mis on makkides tükkideks kuulatud 
Ja aitäh emotsioonide eest, mida mujalt ei saa. 
Ma olen teie üle väga uhke :) 

Nüüd ma ootan pikisilmi Dramamama uut plaati, 
Mille teemat ka gtäna põgusalt puudutati. 
Juba ette uus lemmik olemas. 

Ma olen nii pagana õnnelik ja roosa hetkel, 
Et terve maailm võiks praegu lihtsalt naeratada :)

Playing hard to get

Homme saab koju. Te ei kujuta ettegi, kuidas ma seda ootan.
Nagu alati :) Ma olen ikka väga pehmeke selles osas :) 

Ma tahan puhata ja mängida, 
Korjaks mõned õunad, oleks veidi asjalik ka muidugi, 
Aga kodus jalad seinale lüüa, paar head filmi vaadata, 
Ehk paari tuttavat nägu näha... THAT sounds like a vacation :P 

Hommikul on esimesed tunnid vabad, 
Jõuan asjad pakkida, autosse panna ja otse peale kooli koju startida :) 
Muide, ma olen nii ära harjunud, et sistad pidevalt minu juurde tulevad, 
Et lausa imelik on teada, et neid sel nädalavahetusel ei näegi :) 

Ma tahaks tegelikult... 
Ehh. Ei tea isegi. Tahaks midagi lihtsalt. 
Ja homne road trip mööda kaunist Eestimaad lahendab selle igatsuse. 
Hea plaat peale, pikk rahulik sõit, mõnusad mõtted ja lõpuks kodu :) 
Saun, rohkete kanalitega telepakett ja suuuuuur voodi :D 

Saadan teile need kipakad ja üldse mitte piisavad 
Virtuaalsed kallistused. Peame veel nendega läbi ajama. 
Palun otsige mind üles, ma igatsen teid väga valusalt!

Mornings are just way too short

Ma ei jõua oma kohvigi ära lõpetada, 
Kui on käes aeg majast välja tormata. 
No Leeniga on teine lugu muidugi. 
See läks poole seitsme ajal ujuma juba. Ujulasse. Üksi. Maniakk. 
Ja mina passin siin, uni on silmas ikka veel. 
Kohv pole ka otsas, kuulan juutuubist kantrit 
Ja mõtlen, et ainus asi, mis innustab mind kooli minema praegu 
On mu uhiuued ja niiii mõnusad geelpastakad, 
Mis ma omale üleeile ostsin. 
Jumal olgu tänatud mu kontoritarvete-fetiši eest! 

Ma tahan juba õhtul välja minna. Ja homme ka. 
Ma tahan Rakverre ja tahan jäätist. 
And all I'm getting is some red hot school ja portsu soome keelt :D 
Aga mis siis. Kõik tuleb. Tuleb ka aeg mööda linna tormata. 
Saadan teile suured-suured hommikused kallid. 
Ma ju ainult teile mõtlengi :)

Sometimes when it's boring

Siis sa mõtled omale välja asju, 
Et elu oleks põnevam. 
You know... Muudad oma senist eksistentsi, 
Hakkad tegelema joogaga, 
Mõtlema valgustuslikke mõtteid, 
Hakkad ka kõige hullemates vaenlastes ainult head nägema... 
Noh, mul vaenlasi pole ja joogapoosidesse ma ei paindu. 
Aga igav on mul küll. 
Seega leiutasin ma omale projekti. 
Tähendab, tegelikult projekti B, 
Sest projekt A oli vaadata ära kõik NCIS hooajad. 
Sellega ma tegelen :) 
Nüüd see viimane projekt lülitab mu päevamenüüst välja 
Kõik poolekilosed kommikotid ja jubekallid suitsupakid. 
Inaff iis inaff nagu ütlevad meie lõunanaabrid lätlased. 
Homme vean koju paar pakki tervislikku puuviljajogurtit 
Ja mõned sidrunid. Ja paar pakki rauapreparaati just in case. 
Ja vaatame siis, kaua mul veel igav on, 
Kui peab pidevalt nuputama, mida omale kartuli asemel näost sisse ajada :P 

Te ei kujuta isegi ETTE, kuidas ma seda tobedat väikest Rakveret igatsen. 
Ja kõiki neid tobedaid-tobedaid tobujusse selle linna sees. 
Ma lihtsalt ei kannata elu ilma oma poolearulise perekonnata. 
Tõesti: kui Leenit siin poleks, siis ma läheks päris lolliks. 
Mu musirull on üle prahi, mis siis, 
Et ma käin ringi nagu elav destruction machine 
Ja lammutan kõike purunevat siin korteris. 
No elutoa seina perforeerimist ma ainuisikuliselt süüks ei võta, 
Meelis oli rohkem aktsioonis kui mina :D 
Oijahh. Aga reedel. Reedel ma tulen koju. 
Ja ma ei kujuta küll hetkel ette, mis mind takistada saaks :) 
Ma tahan oma linna ja oma inimesi. Tahan kohe praegu.

Ja ma otsustasin, et võib-olla ei tasu siiski kõiki muinasjutte maha kanda. 
Võib-olla ma siiski riskin. Just for the kicks. 
Ma olen kindel, et elan kõik üle.

 

I think only of you

Hold me like you'll never let me go... 

Me Leeniga avasime eile lõpuks oma peo-skoori. 
Käisime ametlikult esimest korda sel õppeaastal 
Koos Tartus väljas. Teine Maailm ja Zavood. 
Me oleme nüüd ametlikult tartlastest koolilapsed :D 


Täitsa tore oli, kui paar detaili välja arvata. 
Ja kui paar hetke ära unustada, oli üsna close to perfect. 
Sai muusikat kuulata, tuttavaid näha ja veidi tantsida ka. 
Ning ei tasu alahinnata fakti, et Leeni skooris Zavoodist tasuta õlle :D 
Jõudsime koju kella nelja ringis ja rääkisime veel tunnikese 
Sügavatel filosoofilistel teemadel, st pmst psühhoanalüüsisime oma sõpru :P 
Mul on oma eluga ikka nii väga vedanud. 
Kui ma ainult suudaksin veel vähemaid asju vähem hinge võtta. 
See on tappev, kuidas mõned momendid elus 
Mu süsteemist nagu žiletiterad läbi lähevad... 
Need to toughen up. 


Ma armastan oma väikest mugavat ja laiska elu lihtsalt nii väga.  
Ma vajan ideaalsuseks vaid üht korralikku roadtrippi. 
Ja üht korralikku õhtut, mis on Hurtsi täis :) 


Ma mõtlen teile. Minu maailmas on õitsvad kirsipuud ja lõputult ruumi :)

Never gonna grow up, never gonna slow down...

Kogu pagana maailm on lihtsalt ilmeilus. 
Õues on see soe sügisene ilm, 
Mida ma maailmas kõige rohkem armastan. 
Mul on kohvi ja mitut sorti küpsetisi, 
Et ennast veel neli korda suuremaks pugida, 
Mul on nii palju head muusikat, 
Et ma ei oska seda miskist otsast kuulama hakata... 
Ja mul on lihtsalt nii metsikult palju head tunnet 
Ja suurt armastust, mida praegu ära anda.. 
Te ikka teate, et te olete maailma parimad, right? :)

I never told you all the things I'm dreaming about at night. 
I never let you know, how badly I've fallen. 
I never said the words that haunt me now. 
You matter too much. You scare the life out of me.