Sa arvad. et mujal on parem. 
Sa ei suuda siin hingata.
Tahaksid, et maailm lõpuks õigesti tööle hakkaks, 
Et asjad lõpuks puntrast lahti hargneksid
Ja sul õnnestuks jälle mingit rahu leida.


Ühest valesammust saab kiiresti teine, 
Üks väike vääratus ja terve su olemine variseb kokku. 
Kas sa seda siis tahtsid? 
Kas ühe väikese vea eest peaks kedagi niiviisi karistama?
Mitte miski pole loogiline, 
Mitte kusagil pole pidepunkti
Ja mitte keegi ei ole sulle ankruks.
Sa püüad ringi vaadata ja asjades selgusele jõuda, 
Kuid kõik liigub liiga kiiresti, muutub liiga kähku...


Nad ütlevad, et see on kõik sinu süü. 
Nad pakuvad sulle lahendusi, mida sa neilt ei taha.
Nad ütlevad, et soovivad sulle parimat, 
Aga kui asjad sinnamaale jõuavad, 
Ei tundu, et nad sind isegi pika kaikaga puutuda sooviksid.


Sinus on nii palju trotsi ja kangust, 
Nii palju valu ja viha. 
Sa tead, et saad ise hakkama. 
Juhtugu mis tahes. 
Kui maailm ei taha töötada sinu viisil, 
Siis võib ta ka üldse mitte töötada, 
Sina saad alati hakkama. No matter what.


Nad ehk ei usu sinusse, 
Nad võivad raisakotkastena oodata, 
Et sa surnuna maha kukuksid...
Aga seda ei juhtu. 
Nad peavad ühel päeval valusalt pettuma.


Mitte praegu. Aga varsti. 
Peatu korraks. Vaata ringi. 
Kuula. 
Hinga. 
Kas makstud hind oli seda kõike väärt?
Siis naudi seda kõike, sa oled selle küllaga ära teeninud. 


Kõigile ei saa meeldida. 
On neid, kes sind armastavad ja neid, kes seda ei tee.
Ja tead mis? Sellest polegi midagi. 
Kuni üks inimene sinust veel hoolib ja sind armastab, 
Siis sellest piisab. 
Sa vajad lõppude lõpuks ainult seda ühte inimest, 
Seda ühte armastust. 
See inimene oled sina ise.


Teised...
Teised vaadaku ise.