Nojah. Ma kohe ei teagi, mida öelda.
Kaire sünna Võsul oli nädalavahetuse helgemaid hetki.
Puha grilli ja torti ja värki, no täitsa lõpp,
Kui täisõginud ma õhtu lõpuks olin.
Aga lahe oli ka ja ma ei kahetse midagi,
Kuigi see oli puhas enesekontroll, mis kogu seda toitu minu sees hoidis :D
Edasi läks juba sürreaalsemaks.
Ikka päris kõvasti kohe tegelikult.
Korjasin Anneli kaasa Võsult ja Leeni Rakverest,
Tegime all-girls-roadtripi Udrikule,
Passisime üllatavas kaheautolises järjekorras,
Sest korraldajad nõudsid sisenemisel nimede kirjapanemist.
Üsna vaimustav, eriti, sest aja kokkuhoiu mõttes lubati allkirjad ära jätta.
Tegime veel nalja, et kuna Facebooki attendiga oli pilet eurokas odavam,
Kas nad siis pärast nimede alusel vahivad lõustaraamatust, kes ma olen..
Ja mis siis saab, kui ma valetasin? :D Kas arve tuleb hiljem koju? :D
Igastahes testisime Sookiet ja iseendid sellel niitmata heinamaal,
Kus oli parkla ja kontsertala. See, et kogu plats kohutavalt pime oli,
Ma isegi ei räägi, aga kas veits niita poleks saanud seda värki?
Igastahes olid Hapud Viinamarjad üsna hapud,
Ma suutsin Andrese endast välja ajada
Ja Kurjamit kuulasime Leeniga ka autost.
Kuna me jõudsime tegelikult kohale alles kella kümneks õhtul,
Siis ma ei tea, mis toimunud oli, aga kogu graafik oli nihkunud tund aega edasi.
Või tähendab, see oleks isegi peaaegu okei olnud,
Kui kõik asjad oleks tund aega hiljem juhtunud,
Aga millegipärast püüdis korraldustiim just Lordi ja TMF-i ajal graafikusse tagasi jõuda.
Et siis kõik teised said teha oma asja, aga nemad said teha viis lugu.
No tänks. Ma olen ikka superõnnelik, et maksin 4 eurtsi,
Et vaadata, kuidas bändid järjest helimehele õpetavad, kuidas pulti kasutada.
Kolmest mikrist laval vähemalt üks ei töötanud. Vahepeal ei töötanud kaks.
Monitorid, nagu ma aru sain, olid lihtsalt tummad.
Helimees ise oli selline noor ja nunnukas,
Selline, kelle suhtes ei suutnud otsustada, kas anda talle nuga või karamelli.
Tore muidugi, et noortele võimalus antakse,
Aga kui sa korraldad festarit, siis oleks teatud annus professionaalsust ülivajalik.
Näiteks inimesed, kes lavale midagi rääkima ronivad, ei peaks olema vastikult purjus.
Ja korraldustiim ei peaks lavale juhtmeid sättima minnes rabama mikrit
Ja oma kaheldavaid teadmisi ja oskusi mikri kaudu avalikkuseni tooma
Ning üritama bändi paika panna. Pole just väga hea toon, you know.
Bändidest oli kahju, endast ka. Rahast ja ajast muidugi.
Õnneks oli esinejates professionaalsust, mida korraldajatel nappis
Ja nende esitused silusid veidike neid marulisi tundeid.
Oli ikka hetki, kus oleks tahtnud häbist maa alla vajuda.
Ja siis tekkis küsimus, et mida tegi turvatiim,
Kui neid vaja oli? Kui inimesed lavale ronisid, laive segasid,
Mikritesse mörisesid ja kaaskannatajaid veelgi enam kannatama panid.
No tõesti, ma olen ülirõõmus, et Euroopal ja Eestil on raha üle
Ja nad jagavad seda noortele igasuguste põnevate asjade tegemiseks,
Aga see õhtu oli nagu mõne süva-anarhisti märg unenägu.
Ikka üsna verinoori nägusid tuli siidritopsidega vastu,
Bändid pidid oma lava ise vere hinnaga kaitsma,
Heli oli puhas pullisitt ja korraldajad olid ilmselgelt nii täis,
Et tegid mõnele nõrgemale peolisele silmad ette.
Sorri. Ma olin karm. Aga see kogemus oli ka.
No comments:
Post a Comment