Kurb on lihtsalt.
Asjad on vastikult keerulised,
Liiga läbipõimunud ja mitmekihilised,
Et neid lahata.
Lihtne.
Tahaks lihtsat.
Tahaks konkreetset ja selget ja ainuõiget.
Aga kui seda ei saa, siis...
Siis on küsimus lihtsalt selles,
Kui paljust me oleme nõus end läbi purema,
Enne kui me alla anname?
Ma olen kurb, sest asjad on muutunud ja vastikud.
Sest kõigil on õigus, aga võitjaid ei ole.
Ma saan aru, aga ei suuda muuta.
Ma näen, aga ei oska lohutada.
Ja ma tahaksin öelda, et kõik saab korda,
Aga tõde on selles, et...
Ma ei tea. Ma lihtsalt ei tea.
Keegi rumal ütles kunagi:
See pole armastus, kui see on raske.
Noh, ma ütlen ainiult seda:
Armastus ei ole sugugi lihtne.
Ja tegelikult tähendab armastus hoopis seda,
Et selle nimel oleme me nõus raskused üle elama.
Tahaks alustada puhtalt lehelt.
Aga enam ei saa.
Seega: ma võtan selle, mis on.
No comments:
Post a Comment