Surmast, tapmisest ja üleloomulikust

Rasked, rusuvad teemad, eh?

Mul on need kaks poissi nii hingel, 
No ma ei saa lihtsalt aru, 
Kuidas sa rikud oma noore elu ära
Mingisuguse... Mingisuguse mõttetuse pärast. 
Mis te, noored, küll oma eluga teete??
Elad mingit laia elu, teed, mis pähe tuleb, 
Tead, et isa ja ema päästavad sind nagunii igasugustest jamadest, 
Et sinuga ei saa nagunii midagi juhtuda...
Ja ei löö ikka kohe millegi ees risti ette, eh?
Et alguses tarbid mingit kraami, siis müüd mingit kraami, 
Siis saad peksa, peksad ise, 
Murrad sisse, varastad, röövid, ähvardad...
Ja ühel hetkel, kui sa oled juba nii kaugele läinud, 
Seisad sa võõras majas silmitsai üksiku vanaätiga, 
Haarad sõrgkangi ja peksad ta surnuks???
Nii või?
See käib nii kaugelt üle minu ajude, 
Et ma ei suuda seda isegi kirjeldada. 
Ja nii põhjuseta, nii asjatu...
Ning isegi sel juhul:
Sidunud ta siis kinni, ähvardanud verbaalselt...
Mida see 80-aastane kahele noorele mehele teha saab??
Järgi ta vaevalt et jookseks.
Aga jah, eks me kõik tea juba Ameerika filmidest, 
Et kui su nägu juba kord nähtud on, 
Siis tuleb tunnistajad kõik maha lüüa.
Või midagi. 
Nii asjatu, NII KURADI MÕTTETU..
Nii palju elusid lihtsalt minema visatud.
Nii palju kaotatud võimalusi, 
Nii palju olemata kogemusi, 
Nii palju ilusat, mida kunagi ei juhtunud.


Ja sellepärast ma ütlen...
Sa muidugi armastad oma last. 
Muidugi tahad sa talle parimat. 
Aga mida sa mingil juhul teha ei tohiks, 
On äärmustesse langeda. 
Üks on see, et sa kaitsed teda kogu maailma kurja eest sellega, 
Et ei lase tal midagi proovida, midagi näha, midagi kuulda...
Ja lõpuks hakkab ta oma elu sinu eest lihtsalt varjama
Ja teeb nagunii. Seda ei saa vältida, 
Saab ainult edasi lükata ja sel juhul ei tea, 
Kuhu see hiline sarvede mahajooksmine viib. 
Teine viga on: lasta tal teha KÕIKE
Ja hoolitseda igal sammul, et teda tulemuste eest säästa. 
Las teeb, las möllab, tehku rumalusi, 
Aga peaasi, et ta ei peaks kannatama.
Et ta ei peaks karistust kandma 
Või jumala eest midagi äkki ÕPPIMA oma lollustest. 
Saagu paar korda mööda näppe, kui ta sigadused alles väikesed on, 
Aga mida sa teed siis, kui ta mõrva eest vahi all on?
Pole just palju teha, et oma lapsukest tagajärgede eest hoida.




Vanemate möödalask ja laste täielik ükskõiksus. 
TÄIELIK, haiglane ükskõiksus kõige suhtes, 
Mis neid ei huvita, neil teel ees on... 
Ükskõiksus iseenda ja oma elu suhtes, 
Ükskõiksus maailma suhtes...
Sellised asjad muide...
Need tekitavad tahtmise nutta
Ja mitte iialgi lapsi saada.
Nii palju võimalusi inimest tuksi keerata...
Nii palju võimalusi teha kohutavaid, saatuslikke vigu...
Ja kuidas selle lõpp-tulemusega edasi elada?? 
Kuidas sellist koormat kanda?
Mina vist ei suudaks...
Ma vist tõesti ei suudaks.


Mul on lihtsalt... Ebaloomulikult valus
Nende inimeste pärast, keda ma põhimõtteliselt ei tunnegi. 
Mul on kahju ja kurb.
Ja hirm nende pärast, keda ma kunagi tundsin, 
Kes nüüd on mu elust läinud, 
Aga kelle nimel ma tõesti loodan, 
Et nad on suutnud oma ükskõiksusest lahti saada
Ja ei lõpeta sarnases olukorras.
Loodan väga.

Ja Fox Crime'i öised kummitussarjad
panevad mind tõsiselt uskuma sellesse, 
Et on olemas mingi üleloomulik maailm meie reaalse kõrval.
Et ongi olemas deemonid ja kummitused ja poltergeistid.
Mitte just parimad mõttes, mida kell 2 öösel heietada. 
ja siis me veel imestame, et ma ei maga :)