Tumedad pilved trügivad kohtadesse,
Kuhu neil asja ei ole.
Halb leiab tee ka nendeni,
Kes seda ei vääri.
Aga elu on elu ja elu läheb edasi.
Sa nutad end magama,
Aga hommikul ärgates on uus päev ja uus algus.
Ole tugev. Ole tugev minu ja enda nimel.
Kusagil on väike heleroheline maailm,
Kus sul pole enam valus.
Kusagil on väike päike,
Mille all on ruumi ainult heale.
Ja sa jõuad ükskord sinna.
Sest sa väärid seda.
Ma tunnen süüd, sest olen liiga tuulepäine,
Ma tunnen end halvasti, sest ma olen vastutustundetu
Ja pealiskaudne ja vastikult mõtlematu.
Ja ma tunnen end süüdi, sest ma pole piisavalt hea.
Aga ma ei oska olla parem, tõsisem, tublim ja sügavam.
Kusagil on väike heleroheline maailm...
Selles maailmas on päikest ja vihma,
On tuult ja vett ja pilvi...
Kõike on, sest kõik on õnn.
Ja selle helerohelise ukse taga ma ootan sind.
Ma ei tea, kas sa leiad oma arukast, kohustustest tulvil maailmast
Üles selle ukse ja kas sul on aega see avada...
Aga ma ootan siiski.
Sest ma usun sinusse.
Sa ei ole veel kõike kaotanud.
Tule nüüd natukeseks mängima.
Ma luban, et sa ei kao mu mängumaailma ära,
Ma luban, et sa leiad tee tagasi.
Kui sa seda soovid :)
No comments:
Post a Comment