Juba päris tükk aega kripeldavad hingel
Kõik need tehtud teod ja käidud käigud,
Mida siin jagada, aga no lihtsalt...
Ei viitsi. Ja nii ongi.
♥ ♥ ♥
Ma olen siin vahepeal jõudnud
Tartus käia, grillida, naerda, mõnuleda,
Palju vähem küll magada, aga kes siis elu maha magab :D
Tartu oli iseenesest lahe, tõesti oli,
Ainuke viga on ikka ja alati see,
Et ma olen kaine rool.
Ja seega ei saa ma endale lubada kella kolmeni öösel
Väljas möllamist, sest koju me igatahes siis ei jõuaks.
Haiglasse ehk, parimal juhul :P
Ühesõnaga, kõik chillisid kusagile välja
Ja mina jäin korterisse magama :D
Mitte päris selline volbrikas, mida võiks ette kujutada :D
Samas, tean-tean...
Kaine rooli kandidaate oli teine ka :D
Aga kuna minek nagunii minu autoga,
Siis mul on see kiiks...
Pigem sõidan selle ise sodiks,
Vähemalt saab ennast ainult kiruda siis,
Aga vott kui teisel see juhtuks,
Oleks suhted vist igaveseks rikutud.
Kuidagi on ju nii, eks?
Endale leiaks ikka vabandusi,
Aga teise kallal nokiks vist igavesti,
Mis ta kõik valesti tegi vms...
Parem mitte riskida :)
Aga ma olen ju ka see täielik närvipundar ja foobik,
Usutavasti oleks kõik ikkagi väga fain olnud,
Kui ma ka oma auto Kaurile usaldanud oleks.
Lihtsalt, usalda aga kontrolli :P
♥ ♥ ♥
Ja siis oli eilne päev,
Kus ma napi viietunnise ööune järel
Varjupaika talgutele läksin.
Õnneks-õnneks-õnneks on mul mu truu kaamera,
Mis mulle amtliku fotograafi staatuse andis
Ja ma sain suht kergesti igasugusest füüsilisest koormusest hoiduda
Lihtsalt sellega, et ma igalpool koguaeg klõpsisin.
Üldse oli mõnus hommik,
Kuigi ma energiajoogi peal enamvähem elasin ainult :)
Kutsud olid suppernummid
Ja kui mu fotokas mind praegu siin laual ei mõnitaks nii,
Siis ma vikaks pilte ka peotäite kaupa,
Aga millegipärast ei saa nad mu arvutiga täna läbi.
Kumbki ei tunnista kumbagi ja nii ongi :D
♥ ♥ ♥
Õhtul, kui pidi olema Kära,
Oli hoopis Inglise Pubi.
Ja siis väike grillimine kell üks öösel
Foxy vanaema tagaaias.
Sellest on mul ka pilte, AGA...
Teate isegi.
Lõbus oli. Tõesti.
Sain väikse šoki osaliseks,
Siis pidin natuke järele mõtlema
Ja enda üle piinlikkust tundma,
Aga lõppkokkuvõttes...
Vattahell.
Keegi ei pea midagi teadma
Ja selliseid asju ei saa kontrollida.
Huhh.
Kuigi imelik on olla siiani.
♥ ♥ ♥
Üldse olen ma hetkel nii rahul,
Kui ma kevadel üldse rahul olla saan.
Homme on kolmas mai.
Ja sellega seoses, ma kardan,
Pole ma homme sugugi seltskondlik ega õnnelik.
Hoiatan ette, et segadust ei tekiks.
Õnneks on tööl lühike päev,
Elan selle üle ja siis saab koju teki alla,
Et neljas kiiremini tuleks.
♥ ♥ ♥
Tegelikult, ma eksisin.
Mitte ainult viies aprill pole kaotatud võimaluste päev.
Kahekümne viies on seda rohkemgi.
Ja kolmas mai on lihtsalt... Valus, I guess.
Terve see kuu aega, otse keset kevadet,
See võiks minu poolest hoopis olemata olla.
Ja samas, kaheksa aastat on möödas,
KAHEKSA AASTAT.
Ja juba on määratult kergem end eksiteele viia,
Omale tegevust ja mõtteainet leida,
Et üldse ära unustada.
Ja sellepärast on mul hiljem hingepiinad.
Küsige lolli.
♥ ♥ ♥
Veel, veel, veel...
Üldse tahaks jästi paljust rääkida,
Aga nagu putru ja kapsaid kõike siia kokku pressida...
Pole mõtet.
Teinekord lobiseme :)
Endiselt armastan teid kõiki võimatult palju.
Ilusat kevadet!
Ja seda päris ilma irooniata :)
No comments:
Post a Comment