May 31, 2010

The Big Truth.

Eesti keeles ja siia ka.

Just praegu mõtlesin välja oma elu
Suure Tõe.

Halb asi tugev olemise juures on see, 
Et inimesed lõpetavad täielikult sinu pärast muretsemise.
Ja sellega mõnes mõttes unustavad su ära
Ja jätavad omapäi.
Not a good thing.

Ja ma ei suuda ega oska nõrk olla, 
Lose-lose situatsioon.

Tired of all this...

Ma olen kõigest kuidagi erakordselt väsinud.
Ei taha kuhugi minna, ei viitsi midagi teha...
Palun, lubage magada ainult.

Üldiselt mulle meeldib olla asendamatu
Ja meeldib, kui mul on koguaeg tegevust, 
Aga viimasel ajal tahaks lihtsalt...
Jalgu trampida ja nutta, 
Kui keegi mingi asjaga jälle välja tuleb, 
Mida ta saada tahab, kuhu sõita,
Mida ma tema heaks tegema peaksin...
Lihtsalt ära trööbanud end vist.

Ma ütlen ausalt, 
Minu suurim foobia on see, 
Et kui ma pildist ära kaon, 
Siis nädala pärast keegi enam ei mäletagi mind
Ja mul polegi enam sõpru ja seltskonda, 
Kuhu tagasi tulla,
Aga enesetunne on hetkel nii kehv lihtsalt, 
Et ma ei suuda. Ei jaksa.
Endiselt kehtib eelmine post.
Tahaks, et keegi vahelduseks mind nännutaks
Ja minu eest hoolitseks ja minu soove täidaks.

Mis, btw, ei kehti kõige lähemate kohta.
Teie vaadake, et endaga ise hakkama saate! :D
Deem, ma olen väss.
Lähen magama tagasi.
Teine päev siis äkki? :)

May 30, 2010

And on the other hand...

Kummaline õhtu/öö.
Algus oli... Nojah, algus vihjas lõpule.
Magasin mitte eriti kaua, 
Kella kuue ringis helistas Andres, 
Leppisime aktiivsuses kokku.

Linna jõudes tabasin, kui tühi mu benapaak TEGELIKULT on.
Ja hakkasin Rened taga ajama.
Et siis, tema on kusagil lõksus
Ja kui mul kütet pole, siis noh, too bad vms.
Laenasin ema autot, 
Kuigi pika kõne ja moraalilugemise hinnaga, 
Sain Renel sabast kinni, 
Mingi raha ka ja noh, 
Kui me kõik juba seal olime, onju...
Grillima.

Esimeses kahes kohas oli rahvas juba ees.
Lõpetasime Sagadis, kus oli päris norm.
Nalja sai kõvasti, 
Fox ja Kaur astusid läbi,
Kusjuures täiesti juhuslikult!
Ja noh...
Pilte sai lahedaid, liha kurguauguni...
Lihtsalt, chill.

Tagasi tsivilisatsiooni, 
Meie juurde pesema ja mina vahetasin riideid ka.
Kriss läks koju ära, 
Mina viisin Andrese ja Gita KK-sse
Ja Rene sinna, kust ta hommikul tuli.
Kütusetuli põles küll, 
Aga temalt need surematud sõnad:
"Kohe, kui kaine rooli saan ja linna jõuan,
Helistan ja annan sulle raha.
Olen ma sulle KUNAGI valetanud??"
Njah.

Ise tagasi linna, KK hoovi...
Istusin seal ja kui asjasse juba süüvisin, 
Ei tahtnudki eriliselt sisse minna.
Istusin autos, kuulasin Gunsi ja kuidagi...
Tüüne oli :)
Hea mõnus tunne.
Ma ei saagi kõige paremini mõelda
Täielikus vaikuses, 
Mulle meeldib teada, et inimesed on käeulatuses.
Seega, parim pleiss, 
Vaikne, aga pidevalt mingi väike sumin käis, 
Hea oli teada, et kui ma vaid tahan...

Renel telefon väljas.
Jei!
Nojah, mis seal ikka.
peale kaht tundi ja viit kõnet sain vihjele pihta.
On ennegi juhtunud.
No okei, saab aku tühjaks vms...
Kellegi teise telefoni ikka oleks võinud kasutada?
Ja faktist, et tal raha siiski pole, 
Oleks võinud ka teatada.
Ahhh, ma ei viitsi.
Lõpuks, täiskasvanud inimene.
Mina saan oma asjadega ise ka hakkama, 
Kui see summa või see pidu sel hetkel nii tähtsad olid, 
Andku minna. I'm at peace.

Ivari ja Marii laekusid mingil hetkel hoovi
Ja hoidsid mind very well entertained.
Nad on lahedad :)
Ja Gita ja Andres ja Marianne ja Märt
Saabusid kusagil pool tundi neist hiljem.
Palju loba, palju Gunsi, palju suitsu.
Ja siis noh...
Lihtsalt, nõme on, kui sõbrad tülitsevad, 
Ütleme nii. isegi kui põhjus on alkohol.
Ja raha. Ja muu selline.
Kuidagi kurb tunne tuli. Üldse.

Aeehh.
Tahaks end ka korra tunda nagu seltskonna
Kõige probleemsem ja ebanormaalsem inimene, 
Lihtsalt lasta end vabaks ja juua end täis
Ja valada kogu oma mentaalne ja hingeline pagas
Nende kaela välja ja tunda, 
Et nad saavad sellega hakkama ja see on OK.
Well, ma usun, et kui ma väga tahaksin, 
Võiks see juhtuda ka, 
Aga siiani on mul kõigis mu seltskondades tunne, 
Et mul on lausa mingi kohustus olla normaalne
ja kaine ja vastutustundlik ja...
Sest kõigil on pidevalt endal mingid draamad, 
Sellele nagu ise eriti juurde panna ei tahaks.
Ei saa, ei suuda, mida iganes.

Grrrhhh.
Muide, pole vaja muretseda, 
Ma ei ole hetkel tegelikult üldse eriti katkine, 
Ja muresid on mul ka nii...
Vähemapoolselt.
Lihtsalt.
Ma olen täna natuke...
Kummalises, kuidagi poolkurvas tujus.


Kas on jube isekas, 
Et ma tahaksin ka kordki olla see...
Nõrk osa mingist seltskonnast?
Kes lihtsalt valabki välja oma kõige marginaalsemad mured
Ja keda kõik teised peavad siis tassima
Ja lohutama ja kelle pead paitama?
Kummalised soovid :D
Ja kaine peaga sellist asja eriti ei tee ka, 
So no worries :D
Ma olen lihtsalt imelik täna.

May 28, 2010

Miracles DO happen!!!

Need teist, kes juhuslikult kuulavad raadio Uunot, 
Võib-olla kahtlustavad midagi.
Aga jeeahh, saatus on oma karvase käe mängu pannud
Ja mu totaalseks õnnejunniks muutnud!

Ühesõnaga, las ma alustan algusest.
Kuna ma just mittevägakaua tagasi
vahetasin tööl salaja raadio 3 Uuno vastu välja, 
Mis juba ise on saatusemärk, 
Kuulsin ma esmaspäeva varahommikul Uunost reklaami, 
Et loositakse Helsinki Linnapäevade pileteid.
Selle sama ürituse omi, mille peaesinaje on G'N'R!
I mean...
Ma olen terve pool aastat ainult mõelnud
Ja ajusid ragistanud, kuidas sinna minna, 
Sest rahaline seis on kohutavalt kehv...
Et siis nagu saatuse karvane käsi!
Ja muidugi saatsin messi. Või kolm, kes loeb.
Eniveis.
Esmaspäeval ei võitnud ma muhvigi.
Ainult Uuno VIP klubisse regasin ära, 
Sest selle liikmed saavad lisaks konsapiletitele
Laevapiletid kahh tasuta peale kauba.
Noh, ei tulnud võitu esmaspäeval ega teisipäeval...
Ega kolmapäeval ega neljapäeval.
Neljapäeval TULI selle eest kiri mu mobiilioperaatorilt
Teemalt, teie arve hakkab lähenema limiidile, 
Varsti on lobisemisel ots.


See oli väike set back minu teel.
Sest noh, kõnearvest lahti ikka saada ei tahaks.
Ja nii ma otsustasin, et reedel, st täna,
Ma enam messe ei saada.
Et mida paganat, onju...
Saatusel oli siiski neli päeva aega mu soovi täita!


Aga kui hommik saabus ja ma raadiost järjest
Neid reklaame kuulma hakkasin, siis...
No mida paganat!
Varastasin maami telefoni ja saatsin messi ära.
Või kolm, kes neid ikka loeb.
Ja see oli üks metsikult pikk päev, ma ütlen teile!
Nagu kerisel oleks istunud, LAST CHANCE!


Ja uskuge või ei, aga kolmveerand kaheks, 
Kui loosimine toimub, olin ma efektiivselt ära unustanud juba, 
Et ma peaksin närvitsema.
Ja siis helises ema telefon.
ja õnneks passisin just mina selle lähedal.
Ja kuigi ta sirutas küll selle poole oma kätt, 
Võtsin ma kiirkorras ise kõne vastu.
Ja NEED OLID NEMAD!
I mean, I had won!
Like: really, REALLY!
Ma ei suutnud telefonis isegi elevil olla, 
Mu süda tagus nii räigelt ja sõrmeotsad läksid tuimaks.
Ja kuidagi ma sain ikka hakkama sellega, 
Et ma kinnitasin oma isikut.
Tänk gaad, et see eetrise ei läinud, 
Ma olin nagu pool-koomapatsient seal.
Aint hiljem mainisid, et võitja oli Raili :)


Ja peale seda lihtsalt...
Mul kulus umbes kolmveerand tundi šokist üle saamiseks, 
Kuigi Twitterisse kirjutasin ma esimesel minutil juba
Mingi soigumise :D


Uskumatu: Metallica, Guns ja Motley kõik ühel aastal!
I mean, how crazy is that???
Ja kuidagi nii langes kõik kokku!
Kui VÄGA ma neid näha olen tahtnud, 
Kuidas see kuidagi võimalik polnud
Ja kuidas võimatu lõpuks võimalikuks sai!


Leeni, vaata meid nüüd :D
Mina suren siin Gunsi konsa pärast
Ja sina said Larsi trummipulga!
Kes veel ütleb et unistused ei täitu???
Elu on liiga ilus!
Btw, anna andeks, 
Aga mu esimene valik reisikaaslaseks oli Andres.
Ta on meil ju ikkagi eluaegne Gunsi fanatt :D
Et sa oled mu tihe nr 2
Ja see polnud üldse kerge otsus :)
Kui tema ei saa, lähme kahekesi, 
Mis sa arvad?


Ma olen liiga segi, liiga adrenaliini täis! :D

May 26, 2010

Straight from my iPod

Avastasin enda jaoks Owl City 
Ja Rufus Wainwrighti. 
Uued kuumad lemmikud :D
iPod saab kõvasti vatti, pidevas ketramises.
ma pole veel päris kindel, 
kas tal on nõrgapoolne aku
Või olen ma tugevapoolne muusikamaniakk :D


Tuju on OK, kuigi päev oli maniakaalne
Ja vässsssss on tugevalt peal.
Homme selle eest mõnusalt lühike.
Tahaks viikendi ja palju unustust.
Reaalsus pole ikka päris minu teema.


Btw, ma olen täiesti HOOKED with Twitter.
Kreisi, kuidas üks asi külge hakkab.
Aga see on lähivaates tegelt
Täiesti ideaalne kombo msn-ist ja Orkutist.
Ja kõik mu nummikad ja iidolid on mul peopesas! :D
See on Leeni süü, 
Hit her.




P.S.  Ja siin on väike hommikune hetk mu toas.
       Kus nüüd on kirjutuslaud ja puha.
       Vabandage segadust :D



May 25, 2010

Apelsin.

Üksi kodus, 
Jumala mõnus on olla...
Tööpäev oli megalühike, 
Siis sain Artiga kokku, sõitsin Vaekülla, 
Siis Renega ja sõit Tudusse.
Iga hetk nüüd lähen omale makaroonisid konserviga tegema :)
Ilm on jube ilus üle eilse jälle :D
Ja mul on nii hea olla :)

Lihtsalt, hea on vahelduseks kodus laisk olla
Ja tonnide viisi jätsi süüa
Ja lihtsalt netis leboda
Ja mitte midagi kasulikku teha :D

Õppisin eile Twitteri kasutamise ära...
Ulme!
Ühesõnaga, see on veits addictive küll, 
Terve ajutäis teksti 147-sse tähemärki suruda :D
Ja teine ilus asi on kõik need kuulsused, 
Kes seal ringi ajavad...
Tunned end ka kohe kuulsusest puudutatuna :)

Ühesõnaga, I feel soooooo great...
Ja kohe hakkan mugima seda apelsini, 
Mille Rene mulle kinkis :D
Ta on ikka imelik veits meil :D


Btw...
Kas see on haiglane, 
Et ma nii palju toidust räägin?
Lissalt, nii palju häid asju ümbritseb mind :D

May 23, 2010

Vanilla Twilight...

All the things I carry inside, 
All those feelings, they're hard to hide.
You have no idea, my friend, 
No reason to even try to pretend...


My time only ever passes around you, 
I make sense to myself then, that much is true..
But there's so many things you'll never see, 
So many things you can't even begin to be...


There's this pain that's older than our time, 
There's grief and regret that could only be mine,
You know nothing of the darkness inside, 
All you can do is give me your light...


You could never feel what I feel, 
That is what draws me so damn near...
The fact that you don't even have a clue, 
That you still believe in chances for me and you.


I love the fact that you let me be me, 
Never expect me to fit in perfectly.
I love it about you, that though worlds apart, 
You still believe we're the same in our hearts.


I'm amazed by your blue eyed belief in the world,
The way you always find the right words...
I remember some moments of pain and despair, 
I was trying to hide, but still you were there.


I wish I could be every tiny thing that you are, 
But I just don't compare, not even by far...
To me, I am night to your bright, sunny day
And amazingly, we work out perfect this way.

Böösdeis, böösdeis...

Lõpuks tasus meie pikaajaline orgunn end ära siis
Ja eile oli Maarja ja Gita ühissünna :D
Brigitta ei olnud kuigi üllatunud, ma pean ütlema, 
Aga see on meie kehvade näitlejaoskuste süü, 
Ma usun.
Maarja oli üllatunud küll, 
Aga ta on meil nii stoiline ju, 
Et see ei paistnud õieti väljagi :P

Aga muidu oli OK, I guess.
Midagi hingematvat just polnud, 
Kui sääsed välja arvata...
Aga meie esimene isetehtud šašlõkk kukkus söödav välja
Ja kõik said kõhud täis, no problem.

Hommikul toimus küll mitu viimasehetke
Ümberkorraldust ja natuke närvikulu oli, 
Aga kõik sujus peale väikest mõttetööd kenasti.
Hea, kui varuvariandid olemas on :)
Noh, iga asi on millekski hea, 
Vähemalt on mul ürituste korraldamise kogemust jalaga segada :D
Ikka igasuguseid asju on pidanud ringimängima...


Mudu oli lahe, tõesti oli.
Mina sain osa õhtu parimast poolest
Ja jäin õnneks välja kõigest sitast.
Mis mulle hetkel sobib.
Eks näeb, mis saab.


Ja muide.
Mulle tohutult meeldiks, 
Kui mu sõbrad ja tuttavad lõpetaksid
Omavahel tülitsedes üksteisele minu näkkuviskamise.
See "Raili-kaart" on tohutult populaarne siin.
Et mil iganes keegi kellegagi raksu läheb, 
Hakatakse kohe mu au ja nõrka mõistust kaitsma
Ja selgeks tegema, kes ikka mind tegelikult ära kasutab.
Kes ikka kõige rohkem tasuta sõidab
Või mind kõige enam ekspluateerib.
Palun järgi jätta.
Ma pole tegelikult nii loll ja puudega kui te arvate.
Ma suudan ise enda eest mõelda.
Ja kui te nüüd järgi mõtlete, 
Ükskõik kes teist, kes mind tunneb, 
Siis olete te kahtlemata saanud sõita minuga NII tasuta
KUI raha eest. Ma tegelen enda ja oma autoga ise.
Ja raha küsin ka oma suva järgi.
Ja kõik sõltub minust ja mina olen jumal
Ja te ei pea vaest alaarenenud ja abitut Railit
Kellegi eest kaitsma.
Ma saan ise hakkama.

Ja need tõe selgitamised, muide, 
Päädivad minu jaoks ainult varahommikuste või hilisõhtuste
Telefonikõnedega mu lugematutelt sõpradelt/tuttavatelt
Ja tähendavad mulle pikki seletusi teemal:
"Ei, ma suudan ise ka mõelda, EI, sa ei kasuta mind ära, 
JAH, kõik on fain, EI, ma pole vihane, 
EI; ma pole kunagi midagi sellist kellelegi öelnud
Ja ma ei tea, miks ta sulle nii ütles,
Ausalt, kõik on hästi, ma tahan aint edasi magada"


Pole vaja.
Ma olen asjade seisuga rahul
Ja mulle meeldib inimestega hästi läbi saada.
Mind pole vaja kaitsta, kui ma seda palunud pole, 
Tänks.

May 21, 2010

253. postitus

Kõik ideaalsed hetked on segatud mingi negatiivsusega.
Kibemagus elu.
Ja ometi oli täna üks kõige...
Kõige toredamaid päevi üle pika aja.
Lihtsalt... Lihtne ja kerge ja...
Raske ja nõme ja ebameeldiv...
:)

Minu esimene ujumine sel aastal
Toimus täna Neerutis.
Naerda sai peaaegu liiga palju. Minu kulul :D
Ja minu esimene päevitus sel aastal
Sai alguse Andrese tagaaias
Lihtsalt istudes ja lobisedes ja naerdes ja sulades :D


Ja liiga palju tõsiseid jutte.
Liiga palju muresid ja tuksis elusid.
Ja liiga palju võtan ma seda kõike hinge.
Kui saaksin, teeksin kõigil kohe kõik heaks.
Aga ei saa.
Saan ainult...


Kallid olete.
Kõik.
Ja ükskõik mis, te võite alati minu poole pöörduda, 
Kei?
Alati.

May 20, 2010

Samples of Happiness, samples of Despair.

Mu elu võtab viimasel ajal jälle
Kahtlaselt huvitavaid pöördeid.
Ja seda tänu mind ümbritsevate
Huvitavatele eludele.
It's amazing, milline nõrkus mul inimeste vastu on.
Üldises, kõige üldisemas mõttes.
Ma lihtsalt ei saa loobuda võimalusest
Kõigi elud korda sättida ja ära parandada.
isegi, kui see on täielik Mission Impossible.
Ma lihtsalt pean proovima.
No matter what.


Revolveri Lõppkaader ketrab arvutis, 
iPodis, automakis ja igalpool mujal, 
Kuhu ma seda surada saan.
Või, detailseks minnes, automakki jõuab see homme, 
Kui ma kapsaussi teenindusest/spaast kätte saan.
Väike paaripäevane puhkus, 
Sest ta on mul nii tubli olnud.


Mul on täna külaline ka.
Vist esimest korda elus, kus ma ametlikult
Kellegi meesisiku meile ööseks vedasin nii, 
Et isegi ema sai oma ametliku sõna öelda.
Ärge looge omale illusioone nüüd, muide, 
Ta magab keldris ja mina magan oma toas
Ja meie vahel on kaks korrust
ja kõik on selle korraldusega ülirahul :D
Ja ma olen liiga palju popcorni söönud
Ja liiga palju süvajuttu ajanud.
Ma kohe pean esimesel vabal võimalusel tarka mängima :)


Aga kokkuvõttes....
Mul on suvi.
Ja mulle meeldib.
Kõik.
Kui nüüd ainult teada saaks, 
Mis äksident sellel Renel Tallinna teel juhtus...
Ma loodan, et kõik on OK.
Päriselt.
Vähemalt nii OK, kui tema puhul võimalik, 
Ta ei ela meil just kõige tüünemat elu ;)

May 16, 2010

Ei kuule, ei räägi, ei näe...

... Ja ei käi ka veel mitu päeva :D

Ühesõnaga, erinevalt eilsest oli mul täna
Või noh, nüüd ametlikult siiski juba eile, 
Suurepärane päev :)

Kõik algas sellest, et ma sain oma laua kätte.
Ja see on ilus :)
Ja siis oli see täiega mõnus Palmse-tripp, 
Siis ma nägin lõpuks ema-Trumani ära, 
Mis oli täiega cool ja ma saan nüüd aru küll, 
Kust need vennased oma jutukuse ja värgid saanud on :D


Ja siis kõige parem osa, 
Mis oli õhtu Kantsis...
Ma ei hakka oma väheseidki lugejaid tapma
Igavate kirjeldustega sellest, 
Kuidas ma Kantsi ja erinevate sihtkohtade vahet seegasin
Ja tuhat väikest sõitu tegin, 
Vaid piirdun seekord ainult olulisega, kei? :D


Et siis... Kõik inimesed olid tohutult lahedad, 
Ilm oli suurepärane ja kahju oli sisse minna, 
Ausalt öeldes oleks see pidanud vabaõhukontsert olema, 
Nagu unplugged-osa, mille ma kahjuks osalt missisin, 
Sest ma tegelesin seal julmalt teenete osutamisega :D


Ma tunnistan kohe ausalt üles, 
Et ma ei näinud kumbagi soojendajat
Konkreetselt lavaoludes, 
Sest õues oli lihsalt liiga mõnus ja liiga palju teha :)
Aga kui Revolveri-tüübid lavale hakkasid liikuma, 
Kobisin igal juhul sisse.
Kahju muidugi, et mu teene tagasilöögi andis
Ja Andrese rivist välja lõi, 
Sest tema ainult oligi puudu ja oleks tahtnud seda näha.
Ma luban, et edaspidi teen sitemaid teeneid :D


Mis ma siis õppisin?
Et ma pean, pean, PEAN muretsema Revolveri konsade jaoks
Eraldi spetsjalanõud.
Ortopeedilised papud sellised, 
Mille sisse tuleks panna jahutavad geeli-padjakesed :D
See päästaks mu vaesed jalad edaspidi 
Suurtest, suurtest piinadest...
Ja et ainus võimalus tegelt lava ees ellu jääda
On metsikult karata ja tukka visata, 
Sest see on ainus viis vältida täielikku ülekuumenemist.
Või siis et ostan kaasaskantava ventilaatori omale :D
Ja et ma tean osades kohtades sõnu paremini kui Maarius 
Või on need vahepeal lihtsalt muutunud, 
Autorite asi vist :D
Ja et mul oli esimeses postituses nende kohta
NII TOTAALSELT õigus, kui ma ütlesin, 
Et neist saavad 200%´mu uued lemmikud, 
Nad on lihtsalt uskumatult ägedad ikka :)
Ja uskumatult tight kamp ja sound ka.
Ja ma pidin ainult korra bassi kaelaga vastu vahtimist saama
Ja olin konstantse uduvihma käes, 
Kui inimesed mu ümber ja laval 
Oma higimärgi juukseid lennutasid :D
Rohkem kusjuures tuligi seda sadu lavalt kui mujalt :)
Õhuniiskus vist ületaski Kantsis sel ajal
Kõik tuntud limiidid ja hapniku asemel oli veeaur :D
Ime, et keegi ära ei uppunud...


Ma ei ole selline inimene eriti,
Kes juurde astub ja ülistama kukub, 
Eriti kui ma olen oma arvamuse nagunii
Esireas mõistetavaks teinud,
Aga jahh...
Kui mul oleks rohkem kui kaks kätt, 
Siis ma tõstaks rohkem pöidlaid, 
Aga hetkel tuleb kahega piirduda.
Ja mõlemad on taeva poole, 
Hell YEAH! :D
     

May 14, 2010

Viimast korda EVER Diivaniparadiisist.

Kui keegi juhuslikult ei tea,
Kui palju allasurutud raevu tekib
Inimeses, näiteks minus, 3 kuu jooksul,
Siis ma võin vihjata, et päris palju.

Eile oli siis see kauaoodatud ja ülistatud päev,
Kus mu kirjutuslaud Diivaniparadiisist kohale pidi jõudma.
Ja kella kaheteistkümneks öösel seda veel polnud.
Arvake, kui leplik ma olin?
Ma vihjan, et mitte meeletult.
Ma olen KOLM JA POOL KUUD oodanud.
Et kätte saada mööbel,
Mille eest ma juba tasun järelmaksu.
Tänks, rahvas.

Ma ei hakka arvamagi, mis selles ettevõttes toimub,
Aga asi käib juba ammu üle minu ajude.
Ainus aeg, kus minuga suheldi ja normaalselt suhtuti,
Oli siis, kui oli lepingute allkirjastamine.
Siis oli muret küllaga.
Et kas sain paberid kätte, kas kirjutasin alla,
Kas saatsin neile tagasi...
Ja siis vaikus.
Ja selles ajast olen ma neile ALATI ise helistanud.
Ja nende esimene reageering on ALATI:
Me pidime teile JUST helistama hakkama.
Et neil on vist väljahelistamine keelatud.

Kui ma suure mangumise ja helistamise ja huvitumise peale
Enamuse oma kraamist haleda pooleteistkuulise ootamise peale
Kätte sain, siis kirjutuslauda ootan siiani.
Ja kas ma olen olnud musterklient??
Ma ütleks küll...
Ma olen helistanud ainult siis,
Kui nad konkreetselt oma lubadusi täitnud pole
Või kui vaikus juba ikka väga pikaks on veninud.
Ja siis lõpuks käidi eelmisel nädalal konkreetne daatum välja.
Suurte vabanduste saatel kinnitati,
Et 13. mai on see päev, kus mu laud saabub,
Tulgu taevast pussnuge või lamagu teel politseinikud.
Selge.
Täna, ikka veel lauatuna,
Helistasin neil jälle.
Jälle olid nad just mu numbrit valimas.
Been there, heard that.
Ma ütlen ausalt, selleks ajaks olin ma juba nii raevus,
Et ega ma väga viisakas enam olla ei suutnud.
Neil on logistilised probleemid ja uued inimesed
Ja ma ei tea mis veel kõik.
Seis jäi nüüd selline,
Et kui esmaspäeva õhtuks mul laud toanurgas ei seisa,
Siis läheb see asi nii suure kella külge,
Kui minusugune abitu ja väike inimene leida suudab.
Ma tõesti loodan, et nad mind selleks ei sunni,
Aga ma olen praeguseks juba okdsendamiseni tüdinud.
See firma on lihtsalt üks hullemaid urkaid,
Millega ma elus asju olen ajanud,
Mind pole KUNAGI koheldud nagu mingit...
Isegi mitte sitta, vaid nagu tühja kohta.
MITTE IIAL pole ma AINSAGI klienditeenindaja peale karjunud
Ja praegu olen ma selleni juba viidud.
Mul on sellepärast muide natuke piinlik ka.
Ikkagi tsiviliseeritud inimene või nii.

Ja ma hullult looodan,
Et ma ei pea minema kusagile lehte või reporterisse
Või tarbijakaitsesse või kuhuiganes,
Minu jaoks on see noh...
Eluaeg olnud kuidagi... Piinlik või nii.
Et asju ei saa siis inimesekombel aetud,
Vaid tuleb kusagil telekas märatseda,
Aga nüüd olen ma juba praktiliselt valmis seda tegema.
Ja ma ei uskunud, et keegi võiks mu kunagi niikaugele ajada.

Ma ütlen ainult seda:
Kui Diivaniparadiis oleks maailma viimane pood,
Teeksin ma omale pigem ise peitli ja kirvega mööbli valmis,
Kui jääksin ootama nende käsikärudega hiinlaste järgi,
Kes seal kaubaveoga tegelevad.
Mina kui klient leian, et enam hullemini
Poleks üks ettevõte saanud oma mainet täis sittudagi.
Mitte IIAL, mitte MINGIL JUHUL
Ei taha ma enam KUNAGI kuulda ühtki sõna sellest firmast.
Mul on selline allasurutud viha nende vastu praegu.
Et ma ei leia piisavalt halbu sõnu isegi.

Ja kes oli see naiivitar, kes uskus,
Et MASU ajal on firmad sunnitud kliendi pilli järgi tantsima,
Sest aeg on raske ja raha on vaja??!
Haahhhh....