Kell seitse ajasin end laupäeval maast lahti. Viskasin kohvivee keema ja lippasin koeraga õue. Pagana koer ei tahtnud enam tuppa tulla, passisin temaga viisteist minutit õues. Kui ma tuppa sain, oli kohvivesi juba tõsiselt ära keenud. Üritasin kohvijoomise vahel pesta, pakkida ja kaarti pähe õppida. Lõpuks valasin oma joogi termosesse ja võtsin kaasa. Kell kaheksa hakkasin liikuma, kell pool üheksa olin Rakveres. Haarasin oma reisisellid peale, käisime tanklas, kella üheksa ajal hakkasime Tartu suunas liikuma.
Kõige toredam oli käik Taevaskotta, kus ilmselt toimusid üheaegselt kellegi pulmad ja mingine suur spordiüritus. Igatahes olid kõik parklad umbes, ma sain neli atakki, me otsustasime, et Taevaskoda on kõik juba elus näinud ka ja lahkusime kiirkorras. Õnneks kusagil mujal sellist jama ei olnud. Natuke kahju muidugi, et plaan täitmata jäi, aga lohutasime end sellega, et eks me tulevikus parandame selle vea.
Põhimõtteliselt ma soovitan soojalt kõigil külastada Maanteemuuseumi, mis on üks armas ja naljakas koht. Munamäge ma külastada ei soovita, sest millegipärast on selle pinnavormi kogemiseks tarvis mäkke ronida. Üldse mitte mõnus. Ööbikuorg ja Hinni kanjon olid ilusad, aga minu esimese päeva lemmik oli päikeseloojangu-aegne suplus Rõuges.
Ööbimiskohaks oli meil Suhka turismitalu. Ja ma ütlen kohe: meil sai nii palju nalja, et ma olen üsna kindel, et teised külastajad arvasid, et me peame oma toas tekiilapidu. Kõige poplaarsem teema olid düsenteeria-tomatid. Aga minu habras ego sai ka piisavalt tümitamist. Kui liiga pehmed padjad ja liigne palavus välja arvata, oli see üks väga mõnus koht, kus ööbida. Ja hommikusöök oli mõnna: mustsõstra toormoosiga puder, soojad juustusaiad, kohupiimakook ja nii palju kohvi, kui sisse mahtus.
Kell kolmveerand kümme oli meil hommikusöök söödud, asjad autosse pakitud ja taluperenaine lehvitas meile veel välisukselt järele. Käisime läbi Rõuge hüdrotöökojast-muuseumist, mille leidmine oli tänu viitadele ülilihtne, aga mis asus keset täitsa koduse välimusega talu hoovi. No ei tahtnud hästi hakata kell kümme hommikul kellegi kodu ümber jooksma ja vastu aknaid kopsima. Õnneks meid avastati ja kutsuti edasi :) Nii asjalikku ja toredat tuuri pole ma ammu saanud, kui seal oli. Peale Rõuget oli meil plaanis Kütiorg (väga sügav, ei soovita, pärast tuleb sealt välja ka ronida), Vastseliina, Obinitsa, Saatse (ma olen üsna kindel, et sinna saamiseks tuleb vahepeal Venemaad läbida, ma olin korraks päris paanikas. Ja Saatse muuseum töötab ilmselgelt südametunnistusel, sest ühtki inimest me seal ei kohanud, kuigi uksed olid lahti. Jäta aga raha lauale ja naudi), Värska (nende seto talumuuseumi soovitan ma väga soojalt. Tegelikult ma soovitan nende sanatooriumi ka, kuigi selle reisi raames me sinna ei sattunud) ja Ilumetsa meteoriidikraater (ilus-ilus matkarada ja üsna ilmselge lohk keset metsa. Ma ei teagi. Kui teile jalutada meeldib, siis soovitan küll).
Need kodumaaga tutvumise tripid on ikka ühed toredad asjad. No kuulge, ma ei teadnudki enne, et Eestis peale Kaali veel meteoriidikraatreid on :D
1 comment:
Ilusad fotod :)
Post a Comment