Ärevusest

Mul juhtub neid sisemisi pingeid päris tihti. Noh, et põhjust nagu polegi, aga sisemine vedru on nii pingul, et tahaks juukseid katkuda. Mind aitavad siis tavaliselt raamatud. Aga need peavad siis tingimata olema rahulikud, aeglased, natuke igavad, ilma konfliktideta. Selliseid on raske leida. Siin tulevad vahel armastusromaanid appi. Ja ma ei mõtle nüüd seda pornot, mida tänapäeval romantikaks peetakse :D 
Vahel aitab mind muusika ka, aga see peab siis ka olema rahulik ja helge ja positiivne. Sellist muusikat ei ole väga raske leida. Aga see peab siis olema tingimata täiesti ideaalne lugu. Vahel võtab sellise leidmine mitukümmend katset. Proovid üht ja teist, miski ei tööta, ärevus muudkui kerib... Ja siis, kui õige leitud, võib seda ripiidil terve igaviku kuulata, ei tasu isegi loota, et vahelduseks mõni teine lugu käraks :D 
Ma ei tea, miks ma vahel närvi lähen. Seal pole mingit loogikat, lihtsalt ühel hetkel tundub kõik kuidagi valesti, liiga suur või liiga kiire või liiga vastustusrikas või... No mida iganes. Ja siis on mul kiiresti vaja midagi, mis aitaks sellest ajast üle. Kunagi oli mul mingite filmidega nii, et ma võisin neid sada korda uuesti ja uuesti vaadata, need kuidagi aitasid mul end paremini tunda. Enam ma filmidest abi ei leia. Ma ei teagi miks. Ma olen ise mõelnud, et päris mugav oleks ju, kui oleks üks toimiv süsteem, et kui ärevus jälle tabab, siis lööd lahti kindla raamatu, kuulad kindlat muusikapala, vaatad mingit kindlat pilti või... Aga sellist imerohtu ma veel avastanud pole. Ma isegi kaalusin, et peaks hakkama blogi pidama, mis keskenduks ainult rahustavatele piltidele ja lugudele, kuidas ma soojas köögis hommikukohvi joon ja lõunat valmistan :D Sest jah, vahel aitavad mind toiduretseptid ka. Vist isegi mitte niivõrd retseptid, kui ette kujutamine, kuidas ma neid asju valmistaksin. Mingit kodused ja rahulikud ja rutiinsed momendid aitavad mul oma vedru lõdvemaks keerata. Ma ei oska seda kuidagi paremini seletada :)
Just sellepärast meeldivad mulle näiteks igasugused blog challenge'id blogimises. Sest seal on selged juhtnöörid, sa tead, mida oodata ja millega tegemist on. Sest jah, vahel ma ei blogi pikalt, sest see va tühi tekstiaken tekitab minus jubedat õudust ja pinget, no sõnagi ei suuda kirja panna, vahid seda va vilkuvat kursorit ja paned akna kiiresti uuesti kinni. 
Ma ei lõpeta muidugi alati oma väljakutseid ära, sest ma ei hiilga just püsivusega :D Aga lihtsalt vahelduse mõttes, ja kuna mul viimasel ajal nagunii nii palju fotosid blogis on... Ma hakkan jälle fotokat käekotis kandma: 

Kirjas on küll, et augustikuine väljakutse, aga ma eeldan, et maailm ei saa otsa, kui ma mõned päevad varem alustan. Esimene teema: fresh/värske. No see pole raske. Kõik kohad on värskeid asju täis. Mul on näiteks värskeid eestimaiseid tomateid kodus. Siin on tõestusmaterjali ka: 

Hehh. Nüüd võib siis iga päev uut päevapilti oodata. Ma olen ise ka päris elevil, et kuidas see välja kukub :)