Need vaiksed rahulikud hommikud siin
On mu lemmikud.
Ma olen juba peaaegu üleval,
Mul on pool kruusi kohvi süsteemis
Ja väljas on päikesetõus, koer nohiseb mu külje all.
Nii hea on teada, et kiiret veel ei ole,
Jõuan omale selle kruusitäie tõrva sisse kummutada
Ja rahulikult koeraga õue tuterdada.
Koolipäev on ees, mis on ühtaegu naljakas ja põnev.
See, et ma nüüd päriselt, päriselt käingi koolis.
See, et mulle actually päris meeldib.
Ja samas... See teadmine, et kaks aastat on nüüd tihedalt sisustatud,
Natuke kõhe ja õudne. Kaks aastat on graafik ees.
Ma tahan oma parima anda.
Tahan täna minna ja teha pikema šopingu.
Tänavakingi oleks vaja ja teksaseid...
Ja uut klavi mu läpakale ja kontoritarbeid ka.
Ma olen viimasel ajal palju muusikat kuulanud.
Mitte niivõrd avastanud uut,
Kui meenutanud vana.
Selliseid lugusid, mis on mälestustest pungil.
Issand, ma igatsen mingeid aegu kaugelt igavikust...
Ma tahan jälle terve öö ringi sõita,
Rääkida lollusi ja geniaalsusi,
Tahan leida end täiesti tundmatutest kohtadest,
Naerda ja mitte muretseda.
Ma tahan meie sõpruses kindel olla.
Ma tahan sind nii-nii lähedale, et käest kinnihoidmine polegi vajalik :)
Ja ma olengi edukalt oma hommikuse ajavaru ära kulutanud,
Kohv on peaaegu otsas ja juttu jätkuks endiselt kauemaks :)
Ärge siis ära unustage, ma olen siin samas.
Ja ainult ühe telefonikõne kaugusel :)
Ma lähen seda päikeselist hommikut
Nüüd isiklikult nuusutama.
Või mis nuusutama, mul on juba neljandat päeva nohu...
Aga las koer nuusutab, mina naudin niisama.
Ilus on, tõesti ilus :)
No comments:
Post a Comment