Kodu. Kodu-kodu-kodu.
Ma olen end viimasel paaril nädalal
Veidi kodutuna tundnud küll.
Eks Tricky vist ka :)
Ühte kohta pole veel päriselt sisse elanud,
Teine on kuidagi selja taha jäänud ja tühi...
Noh, eile öösel sai Tallinnas käidud,
Kriss saabus kodumaale ja Mikul pidi ühtlasi keskööl sünna hakkama.
Mis meenutab mulle: ega küll küllale liiga ei tee.
PALJU ÕNNE, MU ARMAS MIKK!!
Igatahes, kella kahe ajal öösel olime kodus.
Tegime hilisöise söömaaja,
Vaatasime Krissi fotokogu, jagasime uudiseid...
Nii lahe on ikka, kui väike õde kodus tagasi on :)
Täna hommikul varane ärkamine,
Peugeot'ga linna, kaks helkurvesti kaasa,
Koju, Suzukiga teenindusse,
Sealt poodidesse ja minu niigi napp eelarve sai surmalaksu :D
Aga ma olen õnnelik, paaritunnise šoppamise tulemuseks
Paar uusi tänavakingi, kahed teksad ja paar komplekti pesu.
Niisis: tunnistame Rakveres käigu edukaks.
Deem, täna on siis see päev, kus ma oma musirullikese,
Oma maailma kõige armsama väikese karvapalli
Krissiga Pärnusse saadan ja ise Tartusse lähen.
Ma ei mäleta aega, mil ma selle koeraga koos poleks elanud.
Ja okei, ta on enamasti üsna närvesööv ja veidi ohmakas,
Aga ta on minu väike mupsu-nupsu :D
Ehhh, mõned muutused on raskemad kui teised.
Mis veel?
Kui ma end endiselt inglise keele tundides karjudes aknast välja ei tahaks heita,
Siis ma räägiksin oma koolist tõesti täiesti ülivõrdes.
Ma lihtsalt suren igavusse ära iga jumala tund,
Kui me mingit põhikooli materjali kordame. Ma ei suuda niiviisi :)
Mul on challenge'it vaja. Mul on vaja õppida, mitte köögivilja mängida.
Kallistan teid kõiki hästi-hästi kõvasti!
Miks ma teid nii harva näen??
Me veel räägime sellest :)
No comments:
Post a Comment