Hea on kodus olla. Alati, kui ma tulen, siis ma kohe tunnen seda.
Saab kell kaks öösel orhideed ringi istutada,
Kella kaheksani hommikul O.C.-d vaadata,
Tobedaid luuletusi kirjutada ja kuulata, kuidas vihm väljas ladistab.
Jaa, kodus on mõnus.
Ma pole vahepeal suurt midagi kirjutanud,
Peamiselt sellepärast, et ma pole suurt midagi teinud.
Mu suurim saavutus on siiani olnud see,
Et ma sain oma uues ja Birxi vanas arvutis YouTube-i videod korralikult tööle.
Oli lihtsalt vaja kõva karjumist ja sõimamist ja paar nädalat jamamist.
Aga tehtud.
Suures osas on mul isegi parem kui varem.
Olen juba aru saanud, et pingutamisel ja üritamisel pole mõtet,
Ei tee ükski inimene ega olemine mul tunnet paremaks.
Ilmselt tuleks seda hetke praegu hinnata
Ning üksindust ja rahu paremini kasutada.
Ja siis, et kõik inimesed kopa ette on visanud?
Mis siis sellest, et midagi teha ei taha ja kuhugi minna ka mitte?
So what. Ega see ju veel maailma lõpp ole.
Ega ma tegelikult ei põegi enam eriti.
Aeg-ajalt olen ikka üritanud vanu meelelahutusi meelde tuletada,
Aga iga krd tulen ära kerge üllatusega.
Ei ole enam naudingut autosõidus ega armastatud inimestes.
Ilmselt on siis aeg iseendale rohkem tähelepanu pöörata.
Eks kõik asjad algavad ikka meie endi seest :)
And let the changes begin.
Kaotada pole meil selles punktis enam nagunii suurt midagi.
No comments:
Post a Comment