Minu esimene fruit tart

Nii. Ja jälle on aeg oma kokanduslik eksperiment käsile võtta. 
Kuna kook oli üks kohustuslikest punktidest mu listis, 
Siis sai täna ühehäälselt otsustatud fruit tarti kasuks. 
Et noh siis puuviljakook. 

Alguses pidime küll täitsa vale ja pettuse teed minema, 
Põhi pidi tulema poes müüdavast külmutatud muretaignast 
Ja kreemiks Tere vanillipuding, 
Aga kuna Annelinna Maxima ei müü külmutatud muretainast, 
Siis tuli ikkagi netiavarustest retsept välja otsida ja vähemalt põhi see õige teha. 
Retsepti sain siit:  http://www.joyofbaking.com/FruitTart.html

Tunnistan siiski üles, et kreemi osas usaldasime selle kunsti tegemise Tere piimameistritele, 
Nagu reklaamis ikka öeldakse, ja jäime vanillipudingu juurde. 
Ei usalda end veel päris vaniljekaunadest tõelist kraami keetma. 

Aga taigna tegemine võttis sõna otseses mõttes kolm minutit, 
Paar ringi jääkapist läbi, 
Sel ajal sai juba puuvilju hakkida ja kõik sujus lausa lepase reega. 
Minu tänase puuviljakoogi peale läksid maasikad, mustikas ja vaarikad, 
Mille Leeni üllalt mulle oma talvistest varudest välja kraapis, 
Lisaks veel peoga mangot ja banaani..
Lausa muinasjutt! 

Muidug ei läinud mul põhja mulgustamine kahvliga kõige edukamalt, 
Seega kuulus minu koogiteo juurde ka kaklus punnitava põhjaga, 
Mida ma pajalapiga vahepeal maha materdasin. 
Aga lõpuks jäin mina peale ja põhi andis alla.
Välja kukkus ta ehk tiba vesine, teiseks korraks mental note to self: 
Kõige parem tuleb selline asi ikka värsketest puuviljadest ja marjadest, 
Külmutatud kraam kipub ikka liiga mahlane olema selle koogi jaoks. 
Üldiselt olen rahul. Klaasikese veini kõrvale täitsa asjalik nosimine. 

Lisan teile fotosid ka, et te saaksite vaadata, 
Kuidas ma meie köögist lahingutandri tegin :D

Toorained

Taigna esimene samm: või suhkruga vahtu

Võile ja suhkrule lisada üks lahtiklopitud muna

Taigen enne jahutamist

Jahtunud põhi ja esimene törts vanillipudingut

Kreemitatud põhi

Lõpp-produkt

Mango, maasikad, vaarikad, mustikad

Ja siin ta on! Minu kook.

Meie elu Tartus

Nüüdon siis juba mõnda aega saanud Tartus elada. 
Juba hakkab isegi miskit rutiinisarnast asja tekkima, 
Kuhugi välja minna ei viitsi, inimesed on kah kuhugi ära kadunud, 
Hea vaikne ja rahulik. Tagasi oma pensioka-elu juures. 

Täitsa lahe tegelt. Ma ei taha mitte mingit sünnipäeva isegi, 
Tahaks lihtsalt palju magada ja vahel veits Masterchefi vaadata. 
No ja seda ma olen tegelt teinud kaa. 
Unel ei ole viimasel ajal ei otsa ega äärt noh. 
Ja rahvamassid pole eriti minu teema ja lärmi ma ka ei kannata. 
Ilmselge enesessesüüvimise aeg on käes. 

Nüüd järgmine nädal peaks koolis suht easypeasy olema, 
Ilmselt saab juba üsna varakult Rakverre ära parkida end, 
Vaikselt vegeteerida ja teki serva alt halli taevast piiluda. 

September saab mööda, pikk sügis ja siis veelgi pikem talv on ees... 
Ma ikka üllatavalt väga pooldan seda pimedat ja külma osa aastast. 
Palju põnevaid sarju, kõvasti Sims 2-te ja rahustavat pimedust. 
Maailm minu südame järgi :)

Arvatavasti kuuleme me jälle siis, 
Kui ma juba ametlikult 26 aastat täis olen. 
Sel aastal ei tekita aastake juurde enam mingit suurt hingelist piina. 
Vanadusega koos tuleb ka käegalöömine :D
Tervitused Tartust, Rakverest ja üle Eesti! 
Kui te mind ja mu päikeseloojangu karva Sookiet tänaval näete, 
Siis lehvitage, me liigume kõikjal :)

Food... Food everywhere!

Hei-hei! 
Olen endiselt elus ja terve ja isegi kui tiba ülesöönud, 
Siis vähemalt õnnelik. 
Kuna me Leeniga viimasel ajal kuidagi eriliselt tihti väljas sööme
Ja erinevaid põnevid söögikohti avastame, 
Siis tegin ma täna ametlikult uue blogi omale, 
Seekord siis toidu- ja toidukohtade-teemalise. 
Panen sinna kõik oma vägevad lobipildid ja pikemad kogemusekirjeldused. 
Seega, keda restoranid ja toidukohad huvitavad, 
Siis hoidke mu uusimal üllitisel pilku peal. 
Aga ei saa ka see blog siin ilma toiduteemata, 
Sest ma võlgnen teile oma kokandusliku meemi raames 
Paar toitu ja mõned fotod. 
Vahepeal olen ma teinud kanasuppi ja oma lapsepõlvelemmikut: Kartuliputru ja kotlette! 
Nurrrrr.... 
Kotlettide pärast ma vabandan, praadisin need veits üle, sellest ka söestunud ilme. 
Tavaliselt ma teen kotlette muide ilma munata ja panen saia või riivsaia taignasse, 
Aga seekord mul kodus seda kraami polnud, 
Seega panin hoopis piima, jahu ja muna. Ei tulnud ka liiga halb :)
Kanasupp tuli jälle täiega mõnus, 
Kuigi mu korterinaabrid siin kiunusid veits, et supp on kana supikogust, 
Mitte puhtast fileelihast. Kuigi minu meelest just kont annabki puljongile maitse. 
Siin teile fotomaterjali ka: 

Kuidas koolitöö võib vahel täiega äge olla.

Tänane päev tõi minu ja Leeni ellu palju uut ja põnevat. 
Sest lõpuks ometi suutsin ma õigel ajal jalule saada, 
Laias maailmas natuke ringi vaadata 
Ning saabuda kella üheteistkümneks tagasi suure projektiga. 
Noh, kõik on muidugi üldise hariduse huvides 
Ja täiesti ametlik kooliülesanne. 
Kolm restorani, mille me juba tänasega ka välja valisime, 
Ühes juba ära käisime... 
Ja sel ajal, kui mina tarkust kogun ja tööd teen, '
Saame me mõlemad veel kõhu ka head-paremat täis :D 

Aga igatahes. Haarasime jalamaid härjal sarvist, 
Valisime tänaseks toidukohaks Yakuza Sushi Bar, 
Mis asub Tasku 4. korrusel, kohe Cinamoni kohal :D 
Hästi tore koht oli, mõnus ja hubane, 
Kiire teeninduse ja jubemaitsvate toitudega. 
Okei, väikeseid äpardusi juhtus ka, 
Teenindja pidi minu tellimuse pärast näiteks kaks korda lauda tagasi tulema, 
Sest noh.. Veiseliha oli otsas. Arenguruumi on alati :) 
Aga meil oli lahe vahelduseks toidukriitikuid mängida, 
Mina sain iga detaili jälgida ja kõige kallal nokkida, 
Mida ma üldiselt väljas süües eriti ei tee. 
Ja see on kindlasti toidukoht, kuhu me Tartus veel tagasi jõuame. 
Sushini me täna ju tegelikult ei jõudnudki, 
Sest kõhud olid jube tühjad ja valisime pigem sellised toekamad praed. 
Aga aega on. 
Ohh, selliseid ülesandeid võiks kohe rohkem jagada. 
Ma hea meelega pühendaks end täielikult sellistele projektidele :D 

Panen teile mõned fotod ka, 
Et te saaksite kadetseda ja omagi sammud Taskusse seada. 
Te peate muidugi vabandama mu mobiili pildikvaliteeti. 
Järgmine kord võtan kindlasti kaamera kaasa :)

Sisevaade

Väljavaade :)

Miso Shiro

Tori Bento - kana Teriyaki kastmes, lõhe sashimi, riis, salat

Karashi Buta - marineeritud sealiha tempuri taignas ja teravas kastmes

Sweet Sakura Roll

Mango Cheesecake

Pimeduserüütel ja Tartu

Jõudsin täna hommikul peaaegu vahejuhtumiteta tagasi Tartusse. 
See tähendab siis seda, et tavalise rutiini asemel, 
st. ärkamine-pakkimine-asjad autosse-minek, 
Oli mul äratus kell seitse, kohv, asjad olid öösel juba pakitud, 
Kell pool kaheksa kutsusin enesele takso, sõitsin bussijaama, 
Takso on muidugi ühissõiduk ja pargib seal neetud suurte bussikolakate vahel, 
Mis ei tekita üldse surmahirmu ega midagi... 
Võtsin enesele veidi raha välja, trügisin koos saja inimesega bussikas, 
Järgisin järjekorda, mis ilmselt oli vabatahtlik, 
Sain pileti, kaheksa inimest tahtis must üle ronida, 
Evakueerusin hoonest, kell 8.20 startis buss Tartusse 
Ja õnneks olin ma selle peal. 
Issand, kui selgelt ma aru sain, milline privileeg on auto! :D 
Okei, see on metsikult kallis. Jah. 
Aga ikkagi. Ma hindan kullast kallimaks selle, 
Et ma võin valida suvalise hetke, suvalise asjadehulga ja kaaslased 
Ning lihtsalt minna. Hoolimata päevast, ilmast ja kellaajast. 
Ja ei pea pileti või istekoha nimel trügima 50 teise inimesega 
Nagisevas-ragisevas ja diislist läbiimbunud bussis. 
Ma olen hellik ja ma tean seda :D

Peale mõnetunnist magamist ning kena portsu tomatisuppi panime Leeniga plaani paika. 
Kell seitse majast välja, kell 20.45 kino ja vahepeal raamatupood. 

Täitsa lahe oli. Päriselt. Ses mõttes on Tartus hea, 
Et Leeni ei lase mul oma negatiivsusesse ära kooleda, 
Vaid hoolitseb selle eest, et oleks ikka lõbus ka. 
Noh, et 60 eurose üüri sisse käib ka meelelahutus ja pidev seltskond :) 

Kell seitse jalutasime Taskusse, 
Ostsime kinopiletid ära, jalutasime vist terve tunni mööda raamatupoodi, 
Siis triitisime end väikese einega, st mina sõin kanawrapi 
Ja Leeni luristas mustikakokteili. Lahe oli. Selline vastutustundetu enesehellitamine. 
Et rahale mõtlemata võtad restos koha sisse, sööd kana ja luristad jääteed 
Ja siis longid kinno, kus nosid popcorni, jood Pepsit '
Ja vaatad Pimeduserüütlit. Heaven! 
See film oli absoluutselt eepiline, ma ütlen! '
Kaunis, lihtsalt kaunis.. Minge vaatama. Kõigile peaks midagi olema. 
Kulutage see raha, et näha Batmani triloogia viimast filmi suurel ekraanil, 
See film ei vääri küll mingis kaameraversioonis arvutiekraanilt vaatamist. 
Ma olen üsna rahul hetkel. 
Homme vara üles, eks siis näeb, mis saab, 
Aga hetkel on norms. Päriselt.

And I'm never letting go

Hea on kodus olla. Alati, kui ma tulen, siis ma kohe tunnen seda. 
Saab kell kaks öösel orhideed ringi istutada, 
Kella kaheksani hommikul O.C.-d vaadata, 
Tobedaid luuletusi kirjutada ja kuulata, kuidas vihm väljas ladistab. 
Jaa, kodus on mõnus. 

Ma pole vahepeal suurt midagi kirjutanud, 
Peamiselt sellepärast, et ma pole suurt midagi teinud. 
Mu suurim saavutus on siiani olnud see, 
Et ma sain oma uues ja Birxi vanas arvutis YouTube-i videod korralikult tööle. 
Oli lihtsalt vaja kõva karjumist ja sõimamist ja paar nädalat jamamist. 
Aga tehtud. 

Suures osas on mul isegi parem kui varem. 
Olen juba aru saanud, et pingutamisel ja üritamisel pole mõtet, 
Ei tee ükski inimene ega olemine mul tunnet paremaks. 
Ilmselt tuleks seda hetke praegu hinnata 
Ning üksindust ja rahu paremini kasutada. 
Ja siis, et kõik inimesed kopa ette on visanud? 
Mis siis sellest, et midagi teha ei taha ja kuhugi minna ka mitte? 
So what. Ega see ju veel maailma lõpp ole.

Ega ma tegelikult ei põegi enam eriti. 
Aeg-ajalt olen ikka üritanud vanu meelelahutusi meelde tuletada, 
Aga iga krd tulen ära kerge üllatusega. 
Ei ole enam naudingut autosõidus ega armastatud inimestes. 
Ilmselt on siis aeg iseendale rohkem tähelepanu pöörata. 
Eks kõik asjad algavad ikka meie endi seest :) 
And let the changes begin. 
Kaotada pole meil selles punktis enam nagunii suurt midagi.

Something vegetarian!

No täitsa lahe, kohe saab alustada ka selle kokandusliku ettevõtmisega :)
Nimelt keetsin täna tomatisuppi. 
Ja kuigi see läheb täitsa vabalt mitme kategooria alla, 
Tahan ma olla aus ja valisin ühe. 
Selle kõige ilmsema. Sest mis see tomatisupp siis ikka on, 
Kui mitte täiesti ilmne taimetoit. 
Mitte kribalatki liha ei kulunud selle maiusroa valmistamisele. 

See on vist üldse kõige lihtsam supp, mida valmistada annab. 
Annan teile isegi retsepti, nii palju kui mul seda on. 
Sest koguseid pole ma eluski selle supi puhul mõõtnud 
Ja retsept on, nii ebaoriginaalne kui see ka on, täitsa minu looming. 
Lihtsalt maitseb hästi, ega ma rohkem ei tahagi :D 
No mitte täa. Täna ma kärsatasin oma supi põhja keetmisprotsessi jooksul. 
Seega maitseb minu supp täna tiba suitsuselt :D

Ühesõnaga: võta kartuleid, tomateid, sibulat, maitserohelist, soola ja pipart. 
Vala poti põhja sorts õli, lõigu porgand ja sibul sellisteks korralikeks känakateks, 
Pruunista põhjalikult. Viska sisse sellisteks kenadeks veerandikeks lõigatud tomatid, 
Keeda. Kui tomatitest juba vedelikku välja on keenud, 
Viska sisse kartulikuubikud. Kuna mul on hetkel värsked kartulid, 
Ei hakanud ma midagi koorima, pesin ainult korralikult ära. 
Korralikumad võivad ilmselt ka tomatit koorida, mina ei viitsi seda ka teha. 
Keeda, kuni kartul on pehme. Maitsesta soola, pipra ja suhkruga. 
Mulle meeldib, kui supp on võrdsetes osades magus, soolane ja terav, 
Aga eks te maitsge ja otsustage ise. 
Siis lase asjal veidi jahtuda ja lase saumikseriga korralikult läbi. 
Et oleks selline kena püree. Mina näiteks ei vaata viltu, kui mõni tomatinahk sees ulbib. 
Aga it's your call. 
Nii. Kui asi näeb juba peaaegu välja nagu püreesupp, 
Siis pista veel üks lusikatäis seda asja suhu. 
On nagu hapu või? Minu jaoks on, see on see koht, kus ma lisan sortsu piima. 
Ja lõpuks viskan sisse veel peotäie värsket tilli. 
Ongi korras. 

Et asi ideaalseks muuta, võib mõned viilud saia oliiviõliga ära määrida 
Ja ahjust läbi lasta. Paar viilu tomatit, natuke basiilikut ja küüslauku peale ja... 
Heaven! 

Cook 'til you drop!

Ahjaaaa, ja kuna ma viimasel ajal millegi kasulikuga ei tegele, 
Siis otsustasin ma uue meemi ette võtta. 
Noh, et nagu hobi või nii. 
Natuke on see nagu fotomeem, aga peamiselt kokanduslik. 
Kolmkümmend söögitegemisega seotud ülesannet, 
Mida ma luban aulikult täita mingi aja jooksul, 
Aga kindlasti mitte iga päev, sest kui ma iga päev räigelt kokkama hakkan, 
Siis ma edaspidi ainult kokata saangi ja uksest enam üldse välja ei mahu. 
No teoreetiliselt 30 ülesannet, saate pilte mu eksperimentidest ja puha :) 
Ise näeb kogu asi välja selline: 

1. Your favourite food
2. Something vegetarian
3. Something sweet
4. Something very hot
5. Something Chinese
6. Something Italian
7. Something French 
8. Soup
9. A cake 
10. A dish that reminds you of your childhood
11. A dish you've always wanted to try
12. A salad
13. Chocolate chip cookies
14. A dish which people will think involved a complicated technique, but is actually stupidly simple
15. An egg breakfast 
16. Something cheesy
17. Something nutty 
18. Soufflé! 
19. The perfect steak
20. Open your favourite cook book on a random page
21. A favourite dish of a loved one
22. A smoothie
23. Something fishy
24. Something Indian
25. A budget meal 
26. A recipe from your favourite cook
27. A healthy meal
28. Mushrooms!
29. Bread
30. The perfect dinner for two

Okei, nüüd kui ma seda listi põhjalikumalt vaatan, 
Võib mul kogu nimekiirja läbikokkamine umbes viis aastat aega võtta. 
Aga okei, mis lubatud, see lubatud. 
Eks ma vaikselt alustan. 
Tahaksin endale jätta veel õiguse teha roogi suvalises järjestuses.
Ehk saame nii kiiremini mäele :D

Feels like running

Ja jälle üks väga-väga tegus nädalavahetus on möödas. 
Olen saanud maal värsket õhku hingata, 
Küülikuid, koeri ja kasse ahistada, 
Olen nuusutanud ka linnaõhku ning tähistanud vanaema sünnipäeva.

Tänane päev algas lausa kella seitsmest, 
Kus ma kuidagi ägisedes jalule kargasin, 
Kruusi kohvi ja kulbitäie putru hinge all tõmbasin 
Ning kella veerand üheksa ajal lahkusime Leeniga maalt 
Ning võtsime suuna umbkaudselt Pärnu peale. 
Umbkaudselt tähendab seda, et muidugi pidime me üritama omateekonda lühendada, 
Saime ikka päris korralikult mööda kruusateid sügada 
Ning Sookie näeb nüüd välja umbes nagu Leeni koer enne pesu. 
Ma ei tea, kuidas täpselt me ikkagi Pärnusse saime, 
Aga intuitsioon mängis kogu selles asjas ikka üsna väikest rolli. 

Pärnus tegi Leeni kiired 9 km ühest sillast teiseni, 
Saavutas auväärse 1265. koha või midagi sinnakanti,
Mina sain paar hindamatut fotot, mida ta ei luba mul üles panna... 
Siis astusime mu sistade juurest läbi, 
Käisime linnas šašlõkki ja kebabi söömas 
(kes teadis, et Pärnus on TÄIEGA hea Armeenia Grill??) 
Ja ühishääletuse tulemusena otsustasimesiis juba ka vanaema juures käia, 
Teisel ikkagi sünna ja nii. 
Kook kaasa, kommikarp ka, koer autosse ja start. 
Ma ei hakka isegi rääkima teile, millist keskaegset piinamist vanaema meie kallal läbi viis, 
See oleks liiga kole. Ütleme lihtsalt nii, et nälgimine on hull küll, 
Aga miski pole valusam, kui rebenenud magu ja tunniga mitmekordistunud rõivanumber. 

No igatahes oli viljakas käik, skoorisime Tartusse soolatud lõhet, 
Kolm purki õunamoosi, koti kartulit, koti tomatit ning minas veel 15 eurot ka. 
No ikkagi sünna tulemas ju ja nii :) 
Kindel plaan, on investeerida see raha oma matkasaabaste fondi. 
Ilmselt. Kui poes enne midagi ilusamat ette ei jää :D

Selline vässsss on nüüd... 
Nagu oleks reaalset füüsilist tööd teinud mitu päeva. 
Õnneks ei pea homme veel kuhugi minema ega midagi tegema. 
Tahaks päeva maha magada lausa. 
See seltskondlik värk on ikka hirmus väsitav.

Juudas küll :D

Nüüd on siis Tõrvas ka pidus käidud. 
Jälle üks põnev paigake Eestimaal avastatud 
Ja üks pubi ülevaadatud. 
No algus tundus tiba hirmutav. 
Ikka selline mass oli ukse ees ja välimus ka selline pelutav.. 
Aga kui juba tuldud sai, siis ikka sisse. 

Viis eurot pilet ja ees ootamas põnevamat sorti räpipalad 
Öökülmast Beebilõustani ja Number Ö-ni tagasi. 
Nooo. Eks see koht selline tiba tahumatu on servadest, 
Keegi oli pool lage plaatimata unustanud 
Ja elektrik oli vist ka tööde lõpusirgel kusagilt parema pakkumise saanud. 
Aga rahvas oli äksi täis, elekter oli sees ja muusikat tuli ka. 
Isegi vana hea "Botased kuluvad" sai ärakuuldud, 
Pillilöövatest tantsukingadest rääkimata. 

Number Ö üllatas tegelikult täitsa positiivselt. 
Energiat oli küllaga, bänd mängis rahvaga palli 
Ja kellele palle ei jagunud, loopisid peldikupaberirulle. 
Reaalselt. 
Nende elektriku poolt rippumajäetud kaablite külge tekkisid peldikpaberikaunistused. 
Mardiga saime enne tema etteastet korraks jutule ka, 
Luristas teine vett ja nägi natuke häbelik välja :D 

Öökülm oli oma senitundmatus headuses. 
Tõesti, no kinnikiilumiselaulu ajal tulebki ju´kinni kiiluda, 
Aga üldiselt kui heli poleks nii pekkis olnud, siis oleks olnud kaksteist punkti kümnest. 
Iga bändiga kadus rahvast veidi vähemaks, 
Aga viskiloo ajal tampisid kõik inimesed jalgadega nii, et oli oht esimesel korrusel lõpetada. 
Ma olin kohe nii uhke, noh :D Ikkagi Võsu oma trubaduurid. 

Kõige lõbusamaks läks aga siiski alles kella kahe ajal öösel. 
Kui Beebilõust lavale tuli. 
Teised kõik tegid sellist, noh, teate küll, igavalt täiuslikku laivi. 
Aga Piradose crewl läks küll kõik valesti, mis valesti minna andis. 
No monitorid olid tummad ja mikrid ka,
Mul meenus kohe Ebaterve 2012, millest ma siin ka mingil hetkel rääkinud olen. 
DJ nägi vist esimest korda elus pulti, 
Taustad olid mööda ja valed ja millegipärast teatati mingil hetkel lavalt, 
Et neil pole kaasas ka teisi eriti. 
Ja kui siis artist tahtis teha lugu a capella, 
Siis DJ tahtis tingimata sinna taha mingit biiti keevitada. 
Mis oleks tore olnud, kui see biit siis korralikult töötanud oleks. 
Või ma ka ei tea, mis neil seal oli, 
Aga mendilugu tuli vist umbes viiskorda, igal korral eri soustis 
Ja Pime Linn tuli kaks korda, korra mingi taustaga ja korra ilma. 
No ja sinna vahele mahtus veel paar efektset lavalt minematormamist,
Paar muud lugu ja natuke koledat karjumist DJ ja helimehe peale. 
Noh, mina sain palju naerda, aga laval oli olukord vist päris kurb. 
Õnneks oli rahvas endiselt väga äksi täis ja ei hoolinud millestki, 
Ei tehnilistest apsudest ega esinejate ärritunud olekust. 
Kui sa oled ikka tulnud laivi kuulama ja selle eest viis eurot maksnud, 
Siis teed selle laivi kasvõi ise ära, savi see mässamine seal ümber :D 
Vott, suhtumine! :D 

Ütleme nii, et kogemus oli hindamatu. 
Ja juba on kahtlus, et tuleb oktoobris tagasi minna, 
Et Def Räädu ka ikka sealsamas laval ära näha. 
Miks mitte? Äkki saab jälle nalja :D